Internetipettusi pannakse enim toime oksjonikeskkonnas

Anu Baum.

FOTO: Mihkel Maripuu.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkriminaalametniku Anu Baumi sõnul toimub Eestis enamik küberkelmusi internetioksjoni keskkondades.


«Kõige enam levinud kelmus, kus müüakse oksjonikeskkonnas või mõne veebisaidi ostu-müügi rubriigis mingit kaupa ning soovitakse siis raha ette üle kanda. Raha saab küll üle kantud, kuid kaupa ei saabu kunagi,» selgitas Baum.



Tema sõnul levib ka selline variant, et raha peab tasuma siis kui pakk saabub (nn lunamaks).



«Kõik tundub nagu korras olevat, aga kui inimene kodus paki lahti teeb, ei ole pakis kas tellitud kaup või siis ei vasta kaup tellitule. Näiteks töötava arvuti asemel on mittetöötav, korralike riiete asemel aga kaltsud.»



Baumi sõnul ei saaks öelda, et IT-kuritegude kohta tõendite kogumine ja uurimise läbiviimine oleks oluliselt kergem või raskem kui muude kuritegude puhul.



«Mõnedel juhtudel on see ehk isegi kergem, ainult et ressursimahukam - üldjuhul on inimeste kohta ja ka kurjategijate kohta internetis materjali palju. Küsimus on selles, kui palju ressurssi kulub vajaliku info leidmiseks, kogumiseks ning läbitöötamiseks.»



Võimalus, et IT-kurjategijat üldse ei tabataks, pole Baumi kinnitusel siiski väga suur. Küll võib tabamine olla väga ajamahukas ja kallis.



«Näiteks Tartu koolitulistamisega ähvardamise puhul suudeti isik kindlaks teha ja tabada kiiresti. Seda hoolimata asjaolust, et foorum, kuhu postitus tehti, oli tehtud serverisse, mis paiknes USAs,» lisas Baum.


Tagasi üles