/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2009/09/04/230609t1hdf9c.jpg)
Eestit katva ülikiire internetivõrgu ehitus toimub laias laastus Euroopa Liidu (EL) rahade eest, mille kasutamisele peavad heakskiidu andma ELi ametnikud.
Kiire internetivõrgu ehitus ootab Brüsseli heakskiitu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Lairiba Arendamise SA juhi Olav Harjo sõnul pole seni Brüsselist aga rohelist tuld näidatud.
Varem on Euroopa poolt teatatud, et vastavasisuline otsus langetatakse detsembris, veidi hiljem lubati vastust aga jaanuaris. Praegugi on Eesti pool veel endiselt vastuseta ning ootel.
EstWin projekti esimese etapi rahastamine toimub läbi nelja erineva allika. 50 miljonit krooni tuleb läbi infoühiskonna meetme majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, 100 miljonit krooni laekub aga läbi maaelu arengukava meetme (põllumajandusministeerium).
200 miljoni krooni on arvestatud läbi regionaalarengu meetme (siseministeerium) ning 40 miljonit on lairiba arendamise sihtasutuse omafinantseering.
«Need kõik on meie siseriiklikud jaotused ja otsused. Samas vajame Euroopa Komisjonilt kõigeks selleks riigiabi luba. Nemad peavad nõustuma, et selline projekt on Eesti riigile vajalik, ega kahjusta samas konkurentsi,» sõnas Harjo.
Samas avaldas ta lootust, et lähema kuu jooksul siiski Brüsselist oodatud heakskiit saabub, sest Euroopa Liit näeb oma arengustrateegias ette ka lairibavõrkude arendamist, millega Eesti algust soovibki teha.