/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2009/05/22/182855t1hadf4.jpg)
Triboloogia intsituudi ekspert Raul Ernes ütles, et vahel ajavad autoremontijad mootoririkke kütuse kaela, selleks et pääseda garatiiremondi kuludest.
Ekspert: vahel ajavad autoremondifirmad süü kütuse peale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alati ei ole mootoririkke põhjustajaks mootorikütuse halb kvaliteet. On olnud juhuseid, kus sõidukite müüja on üritanud vältida garantii alusel töö tegemisest ja seda loomulikult kliendi kahjuks,» selgitas Ernes.
Ta lisas, et hetkel kehtivad Eestis mootorikütustele 2004. aasta nõuded. 2009. aastal standardikeskuse kütuste ja määrdeainete tehnilise komitee poolt koostatud standardis olevad nõuded on seega vaid soovituslikud.
Mootorikütuse vastamine standardile ei tee sellest veel kõrgekvaliteedilist mootorikütust, vaid näitab teatud näitajatele vastavust.
Kui autoomanik kahtlustab mootoririkke põhjustajana kütust, peaks ta tellima akrediteeritud isiku tanklast ja sõiduki kütusepaagist mootorikütuse proove võtma. See võib maksta 2000 krooni või veidi enam, samas algavad mootori remondi hinnad kümnest tuhandest.
Proovide võtmisega ei tohi viivitada, kuna viivitamise ajal võib tankla mahutitesse saabuda täiendav kogus mootorikütust, mis muudab analüüsimise mõtetuks.
Akrediteeritud labori töötaja ei pea olema mootorikütuse asjatundja, küll aga peab ta järgima analüüside teostamise metoodikat. Seega ei saa anda labor hinnangut ootorikütuse kvaliteedile, vaid kinnitab selle vastavust või mittevastavust kehtivatele nõuetele.
Õiguskaitse seisukohalt ei ole tähtis, kas proove võtab maksu- ja tolliamet või mõni muu mootorikütuse järelvalvet teostav valitsuse poolt määratud organisatsioon. Tähtis on, et proovide võtjal ja laboril on kehtiv akrediteering.