/nginx/o/2010/03/09/328846t1hea74.jpg)
BBC tehtud uuringu tulemustest selgus, et üle kolme neljandiku inimestest üle maakera peab interneti kasutamise võimalust üheks põhiõiguseks - seda arvas 87 protsenti vastanuist.
Enamik inimesi peab interneti kasutamise võimalust põhiõiguseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus küsitleti üle 27 000 inimese 26 riigist. Näiteks Eestis ja Soomes juba on interneti kasutamise võimalus kodanike üheks inimõiguseks, kirjutab
.
«Õigust vahetada infot ei tohiks ignoreerida,» rääkis rahvusvahelise telekommunikatsiooni ühingu peasekretär dr Hamadoun Toure.
«Internet on kõige võimsam eales loodud potentsiaalne valgustusvahend,» lisas ta. Toure sõnul peaksid valitsused interneti peamiste infrastruktuuride hulka nimetama, nagu seda on teed, prügi ja vesi.
Lõuna-Korea ja Nigeeria inimesed leidsid, et valitsus ei tohiks kunagi reguleerida interneti kasutamist. Küll aga näiteks enamik hiinlastest ja mitmete Euroopa riikide kodanikest ei olnud sama meelt.
Hiljuti lisas Euroopa Liit elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste raamdirektiivi internetivabaduse sätte, mille kohaselt peavad kõik liikmesriigid käsitlema interneti kasutamise võimalust kui kodanike fundamentaalset õigust ning vabadust.
BBC tehtud uuringust selgus, et 70 protsenti mittekasutajaist leidis, et neil peaks olema võimalik internetti kasutada. Veel selgus, et internet on väga kiiresti muutumas inimeste elu eluliselt oluliseks osaks väga mitmetes riikides. Jaapanis, Mehhikos ja Venemaal vastas umbes kolm neljandikku inimestest, et nad ei saaks ilma selleta hakkama.
Enamik vastanuist uskus, et internetil on inimestele positiivne mõju. Pea neli viiendikku leidis, et see annab neile suurema vabaduse.