/nginx/o/2009/01/06/113553t1h5344.jpg)
Omapoolse ettepanekuna Euroopa Ülemkogule soovib Eesti luua ühtse ja turvalise Euroopa Liidu e-teenuste ruumi, kus liikmesriikide kodanikele ja ettevõtjatele on hõlpsalt kasutatavad nii avalikud e-teenused kui ka digitaalsed äriteenused.
Eesti viib ELi ülemkogule ühtse e-teenuste ruumi idee
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistungil olid kõne all Eesti seisukohad 25.-26. märtsini toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel, vahendas riigikogu pressiesindaja.
ELi asjade komisjon ja väliskomisjon otsustasid Eesti seisukohti toetada.
Seisukohti tutvustas peaminister Andrus Ansip, kelle kinnitusel toetab Eesti Euroopa komisjoni poolt välja pakutu viite peaeesmärki, kuid lisaks soovib peaminister tutvustada ka Eesti ettevalmistusi eurole üleminekul, kavatsedes sellest kõnelda kõikidel oma kahepoolsetel kohtumistel.
Ansipi kinnitusel pooldab Eesti üldjoontes Euroopa Komisjoni välja pakutud Euroopa Liidu tasandi peaeesmärke 2020. aastaks, milleks on tööhõive suurendamine, investeerimine teadus- ja arendustegevusse, energia - ja kliimapoliitika eesmärkide täitmine, haridussüsteemist väljalangejate osakaalu vähendamine ja vaesusriskide vähendamine.
ELi asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson pidas oluliseks, et Euroopa majanduskasvu ja tööhõive strateegia «Euroopa 2020» eesmärgid oleksid kaetud tulevase ELi finantsraamistiku vahenditega.
«Vastasel juhul on sisuliste tegevusteni on äärmiselt keeruline jõuda ja kava võib jääda deklaratiivseks,» tõdes Mihkelson.