Proovisõit: Volvo XC60

Foto: Volvo

Mõni aeg tagasi lipsas uudistest läbi teade, et Rootsis keelas kohus nimetada Volvo XC60 reklaamides maailma turvalisimaks crossoveriks, kirjutab 

Autonet.ee

.

Tõsi muidugi on, et viimastel aastatel on just Volvolt tulnud mitmeid uusi turvalahendusi, eeskätt elektroonika valdkonnast. XC60 peaks Volvo teatel olema nende turvalisim auto - vähemalt seni, kuni turule jõuab veelgi edasiarenenum uue põlvkonna S60.

Kuid just ülalmainitud kohtuasi motiveeris XC60t proovima. Etteruttavalt tuleb öelda, et kuigi ka proovisõiduauto varustusse kuulus tõepoolest see City Safety süsteem, mis kiirustel kuni 30 kilomeetrit tunnis suudab tagant otsasõidu vältimiseks auto iseseisvalt seisma pidurdada, jäin seekord uskuma tarkade inimeste kinnitust, et see töötab.

Elektroonikat ei maksa ju iial lõpuni usaldada ning lõppude lõpuks on juht ikka see, kes auto eest vastutab. Pealegi polnud ohutut testipolügooni hoobilt võtta ja triipudega uhiuue auto värvil ei tahtnud samuti riskida.

Süsteemi enda mõte seisneb lihtsas asjaolus, et Volvo uuringute kohaselt juhtub enamik õnnetusi linnades ning seda just alla 30-kilomeetristel tunnikiirustel.

Ehk siis teisiti öeldes on tüüpiline kokkupõrge tingitud pigem tähelepanu hajumisest kuskil ummikus seistes kui maanteel rallides juhitavuse kaotamisest. Tänapäeva tehnoloogia on aga juba nii kaugele arenenud, et radarid suudavad läheneva objekti tuvastada ja pidurisüsteemi iseseisvalt aktiveerida. Teisalt on City Safetyga autole võimalik tagant vabalt sisse sõita, sest kiire läheneja eest see iseseisvalt eest hüppama ei hakka.

XC60 oli esimeseks mudeliks, mis kannab viimastele Volvodele iseloomulikku disainistiili, olles oma põhikonkurentidest Audi Q5, BMW X3 ja GLK-klassi Mercedesest oluliselt ilmekam.

Tänu pikaks venitatud tagatuledele ning nendes kasutatavatele LEDidele näeb see videvikus või juba päris pimedas eriti efektne välja. Kuigi kõrvalt vaadates näeb auto ehk isegi pisut kühmus välja, elab originaalne voolav disain kindlasti veel aastaid, enne kui hakkab vananenud või igavana välja paistma.

Muide, huvitava nüansina võiks ära mainida Steve Mattini juhitud meeskonna mõtte paigaldada trapetsikujulise esivõre keskele oluliselt suurem logo, mis paistaks eessõitva auto juhile tahavaatepeeglist paremini kätte. Ehk «ettevaatust, Volvo tuleb»-tüüpi esivõre.

Omamoodi rahulikult ja väärikalt mõjub aga sõitjateruum. Kuigi idee poolest võiks crossoverilt ju oodata ka pisut tõsisemaid maastikuomadusi, siis antud juhul vihjab juba sõiduautolik interjöör selgelt sihtotstarbelisest suunitlusest asfaltteedele.

Päris mõnusalt lihtne on näidikuteplokk, mis sisaldab küll vaid spido- ja odomeetrit, kuid nende sisse saab kuvada mitmeid muid näite, mida aga juht tarvilikuks peab. Erinevalt viimase aja trendidest roolirataste vallas on XC60 oma lihtne ja isegi minimalistlik, kuid põhiline - raadio ja püsikiirushoidiku jms juhtimine - on täiesti olemas.

Proovisõiduautoks oli sel korral diiselmootoriga nelikveoline XC60 D5. Selle viiesilindrilise mootori töömahuks on 2,4 liitrit, võimsus 205 hobujõudu ning pöördemomendiks 420 Nm. Sooritusvõimet justkui oleks, kuid samamoodi jätkub ka kaalu, tühimassiks 1 827 kilogrammi.

Seega ei mõju auto just eriti sportlikult, kuid mugav kulgemine ja piisavad möödumised maanteel on tagatud. Kuna XC60 loomisel panustati peaasjalikult linna- ja maanteedele, siis kõval kattel liikudes ei saa sõiduomadustele küll midagi ette heita.

Teisalt ka künklikel ja kurvilistel külavaheteedel tunneb küll sõiduautost enam raputamist, kuid siiski täiesti sõidetaval tasemel. Päris mutta uputamist ei hakanud katsetama - kuigi nelikveoline, võib selline asi linnamehele siiski üle jõu käia.

Ühe positiivse omadusena võiks aga välja tuua kere väikese kalde kiiremates kurvides. Kuigi tegu pole päris luksusautoga, siis sõidu üldine mugavus on siiski tugevalt üle keskmise.

Seda ka sees istudes. Nagu ülalpool juba mainitud mõjub interjöör rahulikult ja väärikalt, isteasendi reguleerimisel leiab endale mugava seade nii pikk kui lühike juht.

Kui auto futuristlik disain mõjub väljanägemisele positiivselt, siis sellise taha tõusva küljejoone puhul on ka üks tugev miinus - tavaliselt tagumisel istmel reisivad lapsed, eriti just turvatoolis väikelapsed väljas toimuvast suurt osa ei saa, sest aknad on lihtsalt nii kõrged. XC60 lisavarustuses on küll klaasist panoraamkatus, kuid see ei paku «fun»-i täie raha eest.

Veel mõned tähtsamad tehnilised andmed. Volvo XC60 pikkuseks on 4 627, laiuseks 1 888, kõrguseks 1 713 ning teljevaheks 2 815 millimeetrit. Rööbe ees 1 632 ning taga 1 586 millimeetrit. Täisringi diameetriks vajab sõiduk 11,9 meetrit. Pakiruumi maht 495 liitrit.

Automaatkastiga (proovisõiduauto) XC60 D5 suudab paigalt sajani kiirendada 8,9 sekundiga ning tippkiirus küünib 205 kilomeetrini tunnis. Kel ülaltoodust väheks kipub jääma, võib visata pilgu 285-hobujõulise tippversiooni T6 AWD poole, mille nullist sajani kiirenduseks kulub 7,5 sekundit, kuigi tippkiirus 210 kilomeetrit tunnis pole just märkimisväärselt kõrgem.

Diisli eelis seisneb mõistagi madalamas kütusekulus. D5 peaks linnasõidul toime tulema 10,1; maanteel 6,1 ning kombineeritud tsüklis 7,5 liitriga saja kilomeetri kohta.
Huvitaval kombel kõikus maanteel sõites kütusekulu märgatavalt, näiteks Tallinnast Tartusse sõites umbes 6,5 ümber, tagasi tulles aga liitri võrra enama kandis. Manuaalkastiga masinal on kulu aga veidi väiksem.

XC60 D5 odavaim modifikatsioon maksab 625 000 ja kalleim 697 000 krooni. Muide, kõige odavam XC60 on kütusesäästlikum DRIVe maksumusega 531 000 ning kõige kallim mõistagi tippversioon T6 hinnaga 706 000 krooni. Seega odavate kilda kõnealune Volvo ei kuulu.