Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Miks ei kesta Eesti teed nõutud 15 aastat?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kadri Inselberg
Copy
Asfaldiauk Tartus Oa tänaval.
Asfaldiauk Tartus Oa tänaval. Foto: Margus Ansu

Riigikontoll leidis auditis, et Eesti teed ei kesta nõutud 15 aastat, kuna pole korralikku järelevalvet ja ehitajad teevad maanteedega, mis heaks arvavad.

«Kogu selle aasta jooksul, mis ma käisin maanteeameti arhiivis, ilmus sinna uusi materjale, aeg-ajalt muutsid materjalid asukohti ja kui ma leidsin kusagilt midagi ja kirjutasin kausta numbri üles, ilmnes, et sama numbriga kaustu võib olla täitsa palju,» imestas üks riigikontrolli audiitoreid, teedeinsener Jaanus Saadve, kuidas tuli teha tööd maanteeameti dokumentidega, kirjutas Õhtuleht.

Peale korratu dokumentatsiooni leidis Saadve koos Soome ettevõtte Roadscanners OY ekspertidega palju uskumatut konkreetsetel teelõikudel. Näiteks ei olnud üheski lähemalt uuritud kümnest renoveeritud teelõigust mitte ühtegi tee kihti paigaldatud täies ulatuses ettenähtud paksuses. Seejuures on ehitajad tihtipeale eksinud ka ülemiste ehk kallimate kihtide paigaldamisel, laotades neid paksemalt kui ette nähtud, et teekatendi kogupaksus vastaks projektile.

Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson ütles, et Saadve esitab oma isiklikke seisukoht.

Maanteeameti ehitusosakonna juhataja Aivo Salum eitab dokumentide peitmist ning kinnitas, et maanteeamet on igati huvitatud tulemuste parandamisest ja teeb selleks pidevalt aktiivselt tööd.

Tagasi üles