/nginx/o/2010/05/27/374833t1heb82.jpg)
Briti teadlane väidab end olevat esimene inimene maailmas, kes on nakatunud arvutiviirusega, vahendab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal novaator.ee.
Eksperiment: arvutiviirusega nakatunud inimene
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult on viirusega nakatunud tema käenaha alla siirdatud kiip, mis on mõnevõrra täiustatum versioon neist kiipidest, mida paigaldatakse lemmikloomadele, teatas BBC.
Readingi ülikooli arvutiteadlase Mark Gassoni naha all olev kiip on tahtlikult viirusega nakatunud ning nakatuvad ka kõik teised süsteemid, mida Gasson kiibi abil kasutab. Kiibi abil on tal võimalik avada turvauksi ja aktiveerida oma mobiiltelefoni.
Eksperimendi abil püüab Gasson juhtida tähelepanu sellele, et kiibilt levis viirus ka teistesse süsteemidesse ning kui samu süsteeme oleks kasutatud teised selliste kiipidega varustatud inimesed, siis kolinuks viirus üle ka nende kiipidele.
Kuid veelgi olulisem, ta püüab tõestada, et tulevikus, kus meditsiinis kasutatavad südamestimulaatorid ja sisekõrvaimplantaadid muutuvad aina keerulisemateks, tõuseb ka risk, et inimkehasse paigaldatud seadmetes pesitsev viirus võib kiipe pidi edasi kanduda.
«Tehnoloogia edusammudega käivad kaasas riskid. Koos tehnoloogiliste uuendustega muutuvad seadmed haavatavamaks turvaprobleemidele ja arvutiviirustele,» ütles ta.
Näiteks USAs on juba kasutusel käevõrud, millest on võimalik vajadusel kätte saada kogu inimese varasem haiguslugu. Kui sellise käevõru kandja leitakse teadvusetult, siis vastava seadme abil saavad abistajad kiiresti teada patsiendi haigusliku seisundi kohta kõik vajaliku.
Saksamaal Steibeis-Transferi instituudi informatsioonieetika professor Rafael Capurro nimetas briti teadlase tulemusi huvipakkuvateks.
«Kui kellelgi on võrgu kaudu ligipääs sinu kehasse pandud implantaadile, siis on asi tõsine,» ütles ta.
2005. aastal oli Capurro üks neist, kes Euroopa Komisjoni tellimusel uuris digitaalsete implantaatide paigaldamise eetilisi aspekte ning selliste seadmete võimalikke kuritarvitusi.
Eetilisest vaatepunktist võib inimeste jälgimist võivaldavatel implantaatidel olla nii positiivne kui negatiivne mõju. «Jälgimine võib olla meditsiiniliselt vajalik, aga kui keegi soovib sulle kahju teha, siis tekitab see probleeme.»
Samuti peaks tema sõnul suhtuma ettevaatusega, kui jälgimisvõimalusi pakkuvaid implantaate hakatakse kasutama meditsiinist väljaspool.
Gasson on veendunud, et selliste kiipide paigaldamise järele tekib sama suur nõudlus nagu praegu on plastilise kirurgia järele.
«Kui leitakse moodus, kuidas kiibi abil parandada mälu või suurendada IQd, siis võivad inimesed lasta endale selline kiip paigaldada,» sõnas ta.