/nginx/o/2013/09/06/2319893t1h97ff.jpg)
2013. aasta liiklusloendustulemuste põhjal kasvas keskmine liiklussagedus riigimaanteedel võrreldes 2012. aastaga 2 protsenti ehk 796 autolt 812 autoni ööpäevas, teatas maanteeamet.
Riigimaanteede liiklussagedus kasvas aastaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2013. aastal oli põhimaanteede aasta keskmine liiklussagedus 4386 autot ööpäevas (kasv võrreldes 2012. aastaga 4,2%), tugimaanteedel 1328 autot ööpäevas (kasv 2,4%) ja kõrvalmaanteedel 251 autot ööpäevas (vähenemine 3,0%).
Suurima liiklusega teelõik asub jätkuvalt Tallinna linna piiril Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, mille lõigul 13,0-13,7 km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 31 430 autot ööpäevas.
Muutused Eesti majanduses kajastuvad otseselt ka liiklusloendustulemustes. Pärast majanduslangust 2008. aastal, mis tõi kaasa suure liiklussageduse vähenemise aastatel 2008-2010, hakkas liiklussagedus taas aeglaselt kasvama 2011. aastal (kasv 0,5%). 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga liiklussagedus sisuliselt ei muutunud. Liiklussageduse muutust mõjutavad lisaks üldisele majanduse arengule kütuse hind, maksupoliitika, ühistranspordi areng, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng ning teised tegurid.
Riigimaanteede kohta pidevalt kogutavaid liiklusloenduse andmeid kasutatakse maanteede projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel, samuti liikluse korraldamisel ja liiklusohutusega seonduvalt. Liiklusloenduse tegemisest Eestis saab kaasaja mõistes rääkida alates eelmise sajandi üheksakümnendatest aastatest, mil maanteedele paigaldati esimesed automaatsed loendusseadmed.