/nginx/o/2013/09/06/2325207t1h7683.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteadlase Marek Strandbergi sõnul jäeti saastekvootide müügi toel riigile soetatud elektriautod enne kasutamist täiesti testimata, kirjutab Pealinn.
Strandberg: riigi elektriautode programm on läbi kukkunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Probleemid on toote ehk autode kvaliteedis ja ilmastikuoludes,» selgitas Strandberg.
Strandberg oli üks neist, kes nõudis ilmtingimata elektrisõidukite katsetusprogrammi ehk enne autode ostmist selgitada välja autode tegelik läbisõiduvõime meie kliimas. Kui selle nõudmisega oleks arvestatud, oleksid praegused elektriautode soetajad kindlasti saanud parema kauba ning autod vastaksid ehk rohkem tarbija ootustele.
Strandberg pidas riigi elektriautode programmi mitme kandi pealt läbikukkunuks, kuigi algne idee oli hea.
«Tegelikult on kvaliteedikontrollita loodud süsteem, planeerimiseta loodud süsteem, propaganda huvides loodud süsteem tekitanud olukorra, kus meilt maailma minev signaal ütleb: nii kallilt oleme me püüdnud süsihappegaasi emissiooni vähendada ja kahjuks see ei õnnestu,» lausus Strandberg.
Vaid elektriautodele keskendatud kasvuhoonegaasi vähendamise programm on materjaliteadlase hinnangul selgelt läbi kukkunud selles mõttes, et elektriauto vähendab süsihappegaasi ühte tonni umbes 300 euro eest, mis on liiga kallis.
«See on liiga kõrge hind, 300 eurot kulub ühe tonni süsihappegaasi vähendamiseks, kui näiteks päikesepaneelid katusel teevad sama umbes 20-30 eurot tonni eest,» tõi Strandberg näite kümnekordsest hinnavahest.