/nginx/o/2008/11/26/97584t1hed3c.jpg)
Autosid eritarbeks ümber ehitavad ettevõtted on hakanud peale majanduslangust uuesti kosuma, kirjutab autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liit (AMTEL) oma juunikuu uudiskirjas.
Eesti autotööstus kosub masust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis ei toodeta küll autosid selle sõna otseses mõttes, et pannakse kokku mootorid, šassiid jne. Küll aga ehitavad näiteks mitu ettevõtet olemasolevaid tarbesõidukeid vastavalt kliendi soovile ümber erivajadustega transpordivahenditeks ja luksbussideks. Ja eks seegi ole ju autotööstuse üks harudest.
Nagu autotootjaid kogu maailmas, nii tabas majandussurutis ka Eesti autotööstust ja tellimuste arv antud nišis vähenes tublisti. Tellimuste arvu vähenemise ja käibe languse elas üle ka Avestark OÜ.
«Tegelikult langes käive oma 60% ja tellimuste arv vähenes ikka sedavõrd, et olime sunnitud inimesi koondama. Kui meil näiteks enne masu oli töötajaid 40 inimese ringis, siis nüüd veidi üle paarikümne,» tõdes Avestark OÜ juhatuse liige Sven Kabun.
«Ettevõtte ekspordi osakaal oli varem 55-70%, aga langus ei tabanud ainult eksporti, vaid vähenesid oluliselt ka riigisisesed tellimused.»
«Nüüd on hakanud tellimuste arv küll vähehaaval taas tõusma, aga näiteks ekspordi poolelt mõjutab hetkel olukorda Soome majanduse kehv seis,» kommenteerib Sven Kabun.
«Meie peamised ekspordipartnerid tulevad just Skandinaaviast ja Soome oli meil üks suuremaid kliente.»
Mujal Euroopas, mis suurtele autotootjatele lähemal, on sarnaseid tegijaid tunduvalt rohkem ja konkurents turul palju teravam. Venemaale tootmine on aga seotud muude keeruliste tingimustega.
«Venemaal on Euroopa Liidust erinevad nõuded ja palju rohkem bürokraatiat,» selgitab Avestarki juhatuse liige. „Pealegi on neil ka omal palju sarnaseid ettevõtteid.»
Tarbesõidukite müük Eestis kasvas mullu jõudsalt ja on seda teinud ka tänavu esimestel kuudel. See omakorda on mõjutanud ka nende ettevõtete käivet, kes tarbesõidukeid eriotstarbelisteks ümber ehitavad. Eestis on peale Avestarki veel kaks firmat, mis antud turul tegutsevad, kuid mõnes mõttes on kõigil kolmel oma nišš.
«Ühest küljest on tõesti turg omavahel ära jaotatud – meie peamiseks suunaks on busside ehitus ning teistel näiteks kiirabiautod ja muud eriotstarbelised sõidukid,» räägib Sven Kabun.
«Aga samas tuleb ikka osata kõike teha, mida iganes tellitakse, sest turg on väike ja väga kitsalt spetsialiseeruda ei saa. Veidi on muutunud ka tellimuste sisu – kui aastaid tagasi sooviti väga luksuslikke busse, siis nüüd tellitakse võimalikult suure kohtade arvuga ja veidi lihtsama sisustusega.»
Kaubikutest ümberehitatud bussid ja eriotstarbelised sõidukid peavad vastama kõigile Eesti ja Euroopa Liidu tehnilistele ja ohutusega seotud nõuetele. Nii nagu suurte autotootjate toodang, peab ka Avestarki toodang läbima kõik vajalikud katsetused.
«Loomulikult peavad meie ümberehitused vastavalt kõigile ettekirjutustele,» selgitab Sven Kabun. «Näiteks busse saame katsetada Leedus ja istmete kinnituste teste saame teha jällegi Soomes. Koostöö ka meie ARKi tehnikaosakonnaga on väga hea.»