Elion: televisiooniturgu ootavad suuremad muutused

Foto: Toomas Huik.

Elioni kodulahenduse ärijuhi Remo Tiigiranna sõnul ei ole televisiooniturul lähiajal väga suuri ümberjaotumisi oodata, küll aga jätkub erinevate teenusepakkujate jooksev turuosade muutumine ning aastate pärast on oodata taas suuremaid muudatuste laineid.

«Jah, suur osa inimestest on seoses digipöördega oma otsuse ja kulutused tänaseks teinud, kuid on mitmeid asjaolusid, mis panevad inimesed lähitulevikus taas liikuma ja oma tänast otsust muutma,» prognoosib Tiigirand.

Ta lisas, et kuigi 1. juuli hommikul lõppes Eestis õhu teel leviva analoogtelevisiooni ajajärk ning kõik pered peaksid olema teinud valiku kas 5 tasuta Eesti kanali või mõne teenusepakkuja kasuks, ei ole televisiooniturg kindlasti lõplikult jaotatud ning mitmed suured klientide liikumised seisavad veel ees.

Elioni hinnangul võivad Eesti televisiooniturgu pärast 1. juulit mõjutada viis olulisemat trendi:

-Hinnanguliselt pole 20 000 peret veel oma valikut teinud, ega näe täna telepilti. Samas suvekuudel tunnevad inimesed telerist ka vähem puudust ning nii mõnigi võib otsuse langetada alles sügise eel, kui uus telehooaeg algab.

-Suur hulk analoog-kaabeltelevisiooni klienti hakkab nõudma paremat teleelamust. Täna kasutab hinnanguliselt 30 protsenti teleritega leibkondadest mõne kaabeltelevisiooni pakkuja analoogsignaalil põhinevat teenust.

Elioni arvates jäävad analoogtelevisiooni võimalused digitaalse televisiooni elamusele alla ning kliendid muutuvad selle suhtes üha nõudlikumaks. See seab televisioonioperaatorid surve alla ehitada välja uus digitaalvõrk.

-Optikakaablivõrk katab Eestit aastaks 2015. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poolt loodud Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse eesmärk on aastaks 2015 viia 98 protsendi Eesti leibkondadeni optikavõrk.

See võimaldab erinevatel televisiooniteenuse pakkujatel jõuda ka paljude maapiirkondadeni, mis täna vajaliku võrguga katmata on. See Eesti jaoks oluline infrastruktuuriarendus avab tänastele digilevi kasutajatele täiesti uued võimalused, mida paljud kindlasti ka kasutavad.

-Enamik digilevi digibokse ei võimalda HD-televisiooni ja täiendavaid välismaiseid kanaleid. Hinnanguliselt 70 protsendil Eestis kodudes olevatest digiboksidest on ilma kiipkaardi pesata ja/või HD toeta, mis ei võimalda vaadata tulevikus võimalikke Eesti HD-kanaleid.

Üksikuid programme (laulu- ja tantsupidu 2009, Eurovisioon 2010 jt) on HD-formaadis ETV juba üle kandnud ning HDTV on kindlasti kasvav trend, millega lähevad varem või hiljem kaasa ka Eesti kanalid. HD-televisiooniks sobimatute digibokside omanikel on võimalik soetada uued seadmeid või liituda sobiva teenusepakkujaga.

-Televisioonipakkujad muudavad positsioone. Jätkub üldine televisiooniteenusepakkujate võistlus – telekanalite võrdluse kõrvale tulevad muud teleka vaatamisel elamust pakkuvad teenused. Välistatud ei ole ka täiendavate teenusepakkujate lisandumine lähiaastatel, kuigi selle tõenäosus on siiski suhteliselt madal.