Proovisõit: Nissan NV200

Foto: Nissan

Nissanil polnud pikki aastaid mudelivalikus ühtki korralikku keskmist mõõtu kaubikut. Läinud aasta alguses esitleti uut NV200, mis nüüdseks on ka Eestisse jõudnud.

Huvitaval kombel ei või NV200 puhul rääkida ühistest joontest ühegi Renault mudeliga, kuigi ettevõtteid seob ju allianssi-side ning teised tarbesõidukid on justkui ühe vitsaga löödud. Teisalt võib aga rõõmuga nentida, et ega kõik autod peagi ühesugused välja nägema, täiendavat vaheldust tänavaile tuleb rõõmuga tervitada, kirjutab Autonet.ee.

Nissan NV200 puhul tuleb kohe ära mainida, et tegelikult on auto mõeldud siiski ikkagi kaubikuks, istmed muudavad selle pigem universaalsemaks variandiks, millega on võimalik vajadusel kaupa, vajadusel inimesi vedada.

Tõsi, olemas on ka enam mugavusi pakkuv sõiduautolik modifikatsioon, kuid seda siinmail veel olemas pole. Proovisõidetud masinal paistis salongist üsna palju katmata plekkosi, mis viitabki kompromissidele mugavuse, funktsionaalsuse ja muidugi ka hinna osas.

Siiski oleks vale väita, et nii-öelda vahepealne NV200 ei kõlba ei kauba ega inimeste transpordiks. Istmeid on võimalik kokku pakkida ja eest ära tõsta, 1,5-liitrine diiselmootor on piisavalt vaikne, auto enda manööverdusvõime üsna hea ja juhitavuse üle pole samuti õigust kurta.

Teisalt jääb hinge kriipima plastist armatuurlaud, ürgaegne CD-mängijaga raadio (paremat, kus navi peal on, pole samuti mõtet soetada, sest Nissan pole Eestit veel avastanud) jms. Lühidalt, iga nurga alt paistab vastu soov masina hinda võimalikult madalal hoida.

Teisalt jälle tuleb nentida, et NV200 polegi ju esindusauto, millega õhtuti teatrisse sõita. Aga külasimmanile kärutada kõlbab küll. Pealegi ruumi on laialt, seega võib naabridki punti võtta.

Tänu sellele, et konkreetse NV200 puhul oli tegu pigem istmetega kaubikuga kui mahtuniversaaliga, siis puudusid selle varustusest ka mitmed tänapäeval juba üsna igapäevaseks muutunud pisiasjad, nagu näiteks püsikiirushoidik, millest pikematel maanteesõitudel paratamatult puudust tunneb. Samas, tagurduskaamera on olemas, see on toodud näidikupaneelile, kuid paraku on nii tilluke, et selle järgi manööverdamist küll soovitada ei julge.

Kuid igal asjal on ju ikkagi kaks otsa ning kuigi juba NV200 hind dikteerib teatavad puudused, näeb auto ise täitsa normaalne välja. Üldist kandilisust aitavad pehmendada kergelt muhklikud tagatuled ning leebeilmeline ninaosa. Kummalisel kombel on autole paigaldatud üsna väikesed rattad.

Auto sisemusse mahutati kolme ritta seitse istekohta. Kusjuures tagumised kaks, mis tavaliselt sellistel puhkudel on pigem sümboolsed hädaabivahendid, on siin täiesti kõlblikud ka pikemaks sõiduks. Jalaruumi on piisavalt mõlemas tagumises reas, samas võiks esiistmed tsipa rohkem taha ulatuda.

Eraldi väärib mainimist see, et juhil on jalgu väga mugav toetada - seda nii ukse kui ka kesktunneli pool. See on eriti oluline siis, kui on vaja pikki vahemaid läbida. Teisalt meenutavad tagumised küljeaknad omamoodi kitsaid laskeavasid, kuid ka selle eripära võlgneb NV200 ilmselt oma päritolule. Teisalt tõdeme, et lisaks inimetele mahub autosse ka arvestatav kogus pagasit.

Nagu ülalpool juba mainitud, on NV200 päris hea sõita. Teel püsib see suhteliselt kitsa ja kõrge auto kohta täitsa hästi ning ka tugevamad puhangud küljelt ei sunni sõidutrajektoori muutuma, rool on konkreetne ning tunnetus hea.

Ka äkkpidurdamisel on hoobilt selge, kus auto enam-vähem pidama saab. Vedrustus võiks ehk olla pisut pehmem, kuid arvestades 771-kilogrammist kandevõimet on see normaalne. Konkreetsel modifikatsioonil kostab mootori- ja tuulemüra üsna hästi salongi ära ning see on kindlasti üks nüanss, mis vajaks tähelepanu.

NV200 standard- ja lisavarustusse kuulub terve hulk sõiduautole iseloomulikke funktsioone, nagu Nissani «nutikas süütevõti», elektriaknad ja ESP. Ohutust suurendavas standardvarustuses on nii blokeerumisvastased pidurid koos hädapidurdusassistendiga (BA) kui ka elektrooniline pidurdusjõu jaotussüsteem (EBD). Ka juhi ja kõrvalistuja turvapadi on olemas kõigil mudelitel, külgmisi turvapatju saab valida lisavarustusena.

Jalakäijate ohutusele mõeldes on kasutusele võetud energiat neelava konstruktsiooniga mootorikate, mis on valmistatud spetsiaalsetest kokkupõrkeenergiat summutavatest materjalidest.

Nissan rõhutab, et NV200 ülalpidamiskulud peaksid olema väikesed. Kuidas see praktikas avaldub, sõltub juba muidugi üsna palju kasutajatest, kuid nädalavahetuse keskmiseks kütusekulu 1,5-liitrisel diiselmootoril nii linnas kui maanteel sõites (enamuses sellest 110 km/h tsoonis) jäi pardakompuutri arvutuste kohaselt 6,4 liitri juurde saja kilomeetri kohta. 85-hobujõuline mootor pakkus korralikku tõmmet – foori tagant startides pole mingit kartust tagantulijatele jalgu jääda.

Kuna Nissan NV200 meil ametlikult veel müügil pole, siis ei ole hetkel edasi anda ka selle hindu ja lisavarutuste nimekirja. Üldiselt võiks sellisele modifikatsioonile, millega proovisõit tehtud sai, panna üldhindeks korraliku 3+, sest kaubaveo jaoks poleks istmeid ju üldse vaja ja reisijateveoks tuleks võtta pigem eriversioon.

Kuid vaatamata mitmetele puudustele oli NV200 päris mõnus sõita. Selline kompromissvariant sobiks ilmselt kas maainimesele või väikeettevõtjale, kel hommikul ja õhtul vaja inimesi, päeval aga asju vedada.