Osas kindlustusseltsides on liisinguautode liikluskindlustus odavam kui n-ö tavakasutuses olevatel sõidukitel ja pärast liisinguaja lõppemist kindlustussumma kasvab.
Liisinguauto liikluskindlustus on odavam kui väljaostetud sõidukil
27. august 2010, 08:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas elaval Allanil lõppes hiljuti sõiduki liisinguperiood ning nüüd on ta sama sõiduki omanik. Samas tabas meest ebameeldiv üllatus, kui ta avastas, et värske autoomanikuna tuleb tal liikluskindlustuse eest maksta edaspidi rohkem kui sõidukit liisides.
Kui autot liisides tasus Allan kuue kuu eest 1277 krooni, siis nüüd oli sama kindlustusandja pakutav summa 1559 krooni. «Mulle öeldi, et tavakasutuses ja liisingus olevate sõidukite liikluskindlustuse hinnad arvutatakse erinevalt ning hinnavahe on tingitud sõiduki kasutusotstarbe muutumisest,» märkis Allan.
Sama kinnitas ka IIZI Kindlustusmaakleri turundusjuht Aivar Anderson. «Liikluskindlustuse hind sõltub sõiduki kasutusotstarbest,» selgitas ta. Liisinguautode ja tavakasutuses olevate sõidukite nn kasutusala on erinev ja erinev on ka nende kahjususe statistika.
Erinev lähenemine
«Kui hind muutub pärast sõiduki liisingust väljaostmist kallimaks, on järelikult liisingus olevate sõidukite kahjusus väiksem kui tavakasutuses olevatel sõidukitel. Mingeid eraldi kokkuleppeid seltsidel liisingufirmadega ei ole,» nentis Anderson.
Seesam Kindlustuse sõiduki- ja liikluskindlustuse tootejuht Claude Kaasik märkis, et Seesam võtabki liikluskindlustuse hinna kujundamisel muu hulgas arvesse kahe sõiduautode grupi – liisingusõidukite ja mitte-liisingusõidukite – kahjustatistika erinevuse.
«Liikluskindlustuse hinnastamise suurimaks mõjuteguriks on sõidukitega juhtunud õnnetuste statistika,» märkis Kaasik. «Kuna eelnevalt mainitud gruppidesse kuuluvad sõidukid n-ö käituvad erinevalt, siis vastavalt sellele kujuneb mingil määral erinevaks ka kindlustuse hind.»
If Kindlustuse liikluskindlustuse tootejuht Reet Veilberg ütles, et liikluskindlustuse tariif sõltub eelkõige piirkonnast ja sõiduki kategooriast.
«Liisinguautode tariifid võivad mõnes piirkonnas tõepoolest soodsamad olla,» sõnas ta. «Seda põhjusel, et liisinguautodega juhtub seal kahjusid vähem kui tavasõidukitega. Kuid ühest sõltuvust ei ole ning makse võib erineda mõlemas suunas. Hinnavahe võib keskmiselt olla viis protsenti.»
Jälgivad kahjusust
ERGO Kindlustuse transpordikindlustuse osakonna juhataja Tanel Kurs aga tõdes, et igal kindlustusseltsil on õigus ise määrata liikluskindlustuse hinna kujunemist ja sealhulgas ka arvutuse aluseks olevate näitajate kasutust.
Üheks selliseks näitajaks on kindlustusvõtja kahjuajalugu arvestav riskikoefitsient. ERGO määrab selle lähtuvalt sõiduki omanikust või siis auto pikaks ajaks rentinud (liisinguga soetanud) isikust, kes märgitakse ARKis vastutava kasutajana.
«Kui kindlustusvõtjal liisinguleping lõpeb, siis kindlasti ei muutu riskiasjaolud ning seega ei ole põhjendatud riskikoefitsiendi tõstmine,» kommenteeris Kurs ERGO lähenemist.
Ka Aivar Anderson nõustus, et loogiliselt võttes peaks liikluskindlustuse hind jääma pärast sõiduki liisingust väljaostmist samaks. Sõiduki eest vastutav isik ju ei muutu – eelnevalt oli vastutav kasutaja, nüüd omanik.
«Kahjuks aga näitab seltside kahjususe statistika seda, et liisinguautodega on vähem kahjujuhtumeid võrreldes tavakasutuses olevate sõidukitega ja sellest ka hinnaerinevus,» nentis ta.
Hinnavahe võib Andersoni sõnul tuleneda ka liikluskindlustuse üldisest hinnatõusust. Seltsid jälgivad oma portfelli kahjusust pidevalt ja sellest tulenevalt võib esineda aastas mitmeid hinnakõikumisi.