Töötukassa pahameelt põhjustanud IT-hankele laekus kolm pakkumist

Valitsus jättis töötuskindlustuse makse määra alandamata, sest kardab, et Töötukassa ei tule omadega välja.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Ettevõtjates ja riigi IT-juhtides küsitavusi tekitanud Töötukassa IT-süsteemide arenduspartneri leidmise riigihankele laekus eile kukkunud tähtajaks kolm pakkumist.

Töötukassa avalike suhete juhi Erko Vanatalu sõnul olid pakkujateks asutuse senine partner AS Nortal, ühispakkumise teinud OÜ Iglu, OÜ Affecto Estonia ja OÜ ASA Quality Services ning AS Tieto Estonia.

Hanke eeldatav maksumus on 4,3 miljonit eurot ja Hankelepingu kestus 40 kuud.

Põhjusi selle hanke tingimuste lubatavuse kahtluse alla seadmiseks on Eesti ühe suurema IT-ettevõtte Tieto müügijuhi Heiti Meringi sõnul mitmeid. Näiteks on hankelepingu maht küll ette antud, kuid tööde kirjeldus on tema hinnangul üldsõnaline ja arusaadav vaid senisele teenusepakkujale. Samuti häiris teisi ettevõtteid tavapäratult karmid sanktsioonid ja liiga spetsiifilised nõuded.

«Jääb mulje, et hankija on otsustanud piirata laiemat pakkujate ringi ning selle varjus on tekitanud tahtlikult kõik eelistused ühele (ilmselt senisele) partnerile,» sõnas Mering.

ITLi juhatuse liikme ja Eesti Energia IT-juhi Agnes Roosi sõnul ei ole hanke ettevalmistamisel järgitud riigisektori ja ITLi paari viimase aasta koostöös valminud tarkvara hanke head tava.

«Samuti ei ole hankelepingu väljatöötamisel võetud aluseks tarkvara tüüplepingu soovituslikku versiooni, mida laiemalt tutvustati erinevatel üritustel selle aasta kevadel, ega ka sellele eelnenud IKT-sektori tarkvaraarenduslepingute täiendamise ja muutmise ettepanekuid,» ütles Roos. «Seetõttu on leping tugevasti kaldu hankija poole ning selles võib leida vägagi küsitavaid sanktsioone.»

Riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt tunnistas aga hanget uurides, et arendatav Aranea on  tänaseks vananenud ja elutsükli lõpus olev raamistik, mida uute süsteemide loomisel kindlasti kasutama ei peaks.

«Samas on konkreetse hanke puhul tegemist vana lahenduse arendamise, mitte uue ehitamisega. Piltlikult öeldes ei ole tänapäeval mõistlik ehitada maja puidust parvele, aga näiteks Tartu Ülikooli peahoonet põhjalikult remontiv ettevõte peab selliste vundamentidega kogemust omama. Sest nii omal ajal Tartus maju ehitati,» märkis ta.

Jutuks olevaid summasid vaadates tundus Andres Kütile siiski, et tegu on suhteliselt põhjaliku laiendustööga. «Tasuks tõsiselt kaaluda taristu vananenud elementide väljavahetamist,» märkis Kütt.

«Kas aga panustada kliendile uue väärtuse loomisse või tehniliste komponentide väljavahetamisse, on iga asutuse enda otsustada,“ lisas ta.

Töötukassa juhatuse liige Erik Aas märkis aga, et Töötukassa soovib leida hankega endale parima koostööpartneri, kes suudab teostada vajalikud arendused nõuetekohaselt, kvaliteetselt ja tähtajaliselt.

«Meile ei ole oluline, kes on meie partner nime poolest. Meie jaoks on kõige tähtsam valmisolek uute ülesannete täitmiseks, et nii meie tänased kui uued, töövõimereformiga lisanduvad kliendid saaksid sujuvalt vajalikke teenuseid, sealhulgas läbida vajadusel täiesti uutel põhimõtetel töövõime hindamise, ning hüvitiste-toetuste maksmine  toimuks õigeaegselt,» lisas ta.

Tagasi üles