:format(webp)/nginx/o/2015/08/19/4394035t1hcb7b.jpg)
Kuigi Euroopa Liidu riigid peavad üksteise digiallkirju tunnustama juba ligi 15 aastat, on dokumentide rahvusvaheline elektrooniline allkirjastamine Eesti vaatevinklist sisuliselt olematu.
Rahvusvaheline digiallkirjastamine pole hoogu sisse saanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi infosüsteemi ameti (RIA) andmeil on tänaseks mõne teise riigi ID-kaartidega allkirjastamisi Eesti DigiDoc3 kliendis vaid 100 ringis. Samas teeb Eesti tõsist tööd süsteemi lihtsustamiseks ja loodab peagi paremaid statsitikanumbreid näha.
«Enamasti on seni tegu Eesti ettevõtete initsiatiiviga, kes eelistavad oma naaberriikides olevate partnerite või tütarettevõtetega kasutada digiallkirjastamist. Usume, et see arv suureneb, sest möödunud nädalal uuenduse saanud tarkvaraversioon lihtsustab allkirjastamist,» selgitas RIA ekspert Mark Erlich.
Soome, Läti ja Leedu ID-kaardi ning Eesti Digidoc tarkvaraga on saanud ametnikud ja ärimehed anda digitaalallkirju juba mõnda aega. Esimene lahendus valmis 2013. detsembris ning seda kasutasid ka Eesti ja Soome peaministrid Ansip ja Katainen, kui sõlmisid koostööleppe e-teenuste ühiseks arendamiseks.
Mis siis ikkagi võib olla põhjuseks, et dokumentide elektroonilise allkirjastamisele eelistatakse jätkuvalt kasutada tindipliiatsit ja postiteenuseid – on selleks probleemid usaldamisega, tehnilise poole või harjumustega?
«Tunnustamisega probleeme polegi, küll aga on piiriüleselt digitaalallkirjade kasutamist takistanud tehniline koosvõime. Nimelt kasutavad paljud riigid erinevaid digitaalallkirja failiformaate ning isegi siis, kui formaadid põhinevad samadel standarditel, võib nende juurutus olla tehniliselt erinev,» selgitas Mark Erlich.
Algsed tarkvaraversioonid eeldasid kasutajalt keerukamaid seadistusi. Samm-sammult on see iga versiooniga läinud lihtsamaks. Näiteks usaldatakse täna sertifikaate automaatselt ELi usaldusnimekirja põhjal. Selle viimasega lihtsustus just allkirjade valideerimise osa: kui näiteks eestlase ja leeduka digiallkirjastatud dokument saadetakse kolmandale osapoolele, siis kuvab saaja tarkvara allkirjad.
«Meie eesmärk on lihtsustada asjaajamist digitaalallkirja abil, mille andmiseks kasutatakse Eestis ID-kaarti, digi-IDd ja mobiil-IDd. Kuna tänapäeval toimetavad paljud ärid rahvusvaheliselt ning inimesed on tööjõuna liikvel, on tekkinud vajadus ka piiriüleste allkirjade järele,» ütles Mark Erlich.
Eesti kontekstis on tema sõnul kõige suurem vajadus luua koosvõime lähinaabrite ja lähituruga. Ehk naaberriikide ettevõtted ja inimesed, kes tahavad asju ajada Eestis, saaksid seda teha mugavalt kasutades oma riigi ID-kaarti. Samas on ka Eesti inimestel ja ettevõtetel võimalik pakkuda oma partneritele naaberriikides asjaajamiseks Eesti digitaalallkirja ja digitaalallkirjastamise tarkvara.
Sertifitseerimiskeskuse DigiDoc'i portaalis on juba mitu aastat olnud võimalik allkirjastada dokumente ka Leedu Mobiil-IDga. Seda kasutab igakuiselt sadakond inimest, kuigi võimalust ei ole laialdaselt reklaamitud.
Samas Eestist ja Soomest saavad juulis allkirja saanud kokkuleppe kohaselt kaks esimest Euroopa riiki, mis arendavad välja ühise andmevahetuse platvormi ning teevad selle abil digiteenused oma elanikele vastastikku kättesaadavaks. Kokkuleppe esimeseks reaalseks tulemuseks on see, et nii Soome kui ka Eesti võtavad juba sel aastal kasutusele uusima versiooni andmevahetuskihist X-tee.