Võrreldes hiinlastega on meie nutiharjumused veel lapsekingades

Kuna telefonide hinnad on Hiinas väga soodsad, ei oodata uue telefoni soetamiseks seni, kuni vana hakkab katki minema või kuni siduv leping läbi saab, vaid vahetatakse telefon uue ja võimsama vastu oluliselt rutem. Foto: techeazy.com

Hiinas kasutatakse nutiseadmeid viisil, millest meie isegi veel unistada ei oska, kirjutab tehnoloogiaportaal Digitark. "Eestlased on muutunud üsna nutilembeliseks rahvaks – uueks telefoniks valitakse enamjaolt üsna võimas nutitelefon, kodus laual seisab ka tahvelarvuti ning kindlasti on kõigil olemas vähemalt üks süle- või lauaarvuti. Siiski, võrreldes hiinlaste nutiseadmete kasutusharjumuste- ning võimalustega on meil Eestis veel tükk maad arenemisruumi."

Uus iPhone tuleb Digitarga teatel esimesena välja küll Ameerikas, kuid Hiinlased on nutikate kasutamiseks mõelnud välja viise, mille kasutamiseks meil veel võimalusi ei ole.

Edu võti peitub ligi 650 miljonis Hiina internetikasutajas, kes oma igapäevaseid asjaajamisi toimetavad just läbi nutitelefonide – see loob omakorda suurepärase pinnase uute ideede proovimiseks, kuna selliselt hulgalt kasutajatelt tulev tagasiside peegeldab väga täpselt kasutajate üldiseid eelistusi. Kohalikud ettevõtted nagu näiteks Tencent ning Alibaba võitlevad kasutajate lojaalsuse nimel paljudes erinevates valdkondades nagu näiteks suhtlusteenused, internetikaubandus, kuid ka toidu kojutoomises, vahendab Digitark ajalehte The Wall Street Journal.

Suhtlusrakendused on kui operatsioonisüsteemid

Tootja võtab kuulda ka kasutajate endi ettepanekuid ning ideid tarkvara muutmiseks. Nii on näiteks loodud võimalus lukustusekraanilt kodunuppu all hoides sisse lülitada taskulamp.

Enamus meist kasutab omavaheliseks suhtlemiseks rakendusi nagu Hangouts (Google) või Messenger (Facebook), kuid Hiina kasutajatele on suhtlusrakendus palju rohkemaks kui pelgalt omavaheliseks jutustamiseks. Rakendus nagu WeChat sisaldab endas sõna otseses mõttes miljoneid teisi rakendusi, mis võimaldavad kasutajal osta nii kinopileteid, tellida taksot, maksta toidu eest jms.

Telefonid rahakottide asemel

Väga paljud Hiinlased maksavad oma kaupade ja teenuste eest juba läbi WeChat'i rakenduse. Selleks ühendatakse rakendusega oma pangakonto ning kuna miljonid kaupmehed on keskkonnaga liitunud, pole maksmiseks tarvis teha muud, kui avada kaupmehe konto ning sellele ülekanne sooritada.

Meie mõistes oleks samaväärseks teenuseks Facebook Messenger, kui sellega saaks poes oma toidukoti eest maksta. WeChat'i suureks konkurendiks sealsel turul on Alipay, mille kaudu saab sõpradele ülekandeid teha, arveid maksta ning isegi korteri eest üüri tasuta.

Uus telefon kohe kätte

Kuna telefonide hinnad on Hiinas väga soodsad, ei oodata uue telefoni soetamiseks seni, kuni vana hakkab katki minema või kuni siduv leping läbi saab. Telefonid nagu Xiaomi Mi Note on poole soodsama hinnasildi juures riistvara poolest võrreldavad näiteks iPhone 6'ga, mille kasutajad oma telefoni samuti igal aastal uuema mudeli vastu ümber vahetavad.

Operatsioonisüsteemid muutuvad järjest paremaks

Mujal maailmas peavad telefonitootjad oma tarkvarauuendused kõigepealt saatma kohalikele operaatoritele, mistõttu nende väljalaskmise aeg kasutajatele pikeneb. Hiina telefonitootja Xiaomi on suutnud sellest takistusest mööda minna ning laseb oma seadmete testijatele uuendusi välja lausa iganädalaselt; tavakasutajad saavad uuendusi igakuiselt.

Tootja võtab kuulda ka kasutajate endi ettepanekuid ning ideid tarkvara muutmiseks. Nii on näiteks loodud võimalus lukustusekraanilt kodunuppu all hoides sisse lülitada taskulamp.

Televisiooni tarbitakse telefonidest

Teleteenuste tarbimiseks on hiinlased välja mõelnud erinevaid ärimudeleid, mis võimaldaksid kasutajatel tasuta striimida ka selliseid hittseriaale nagu näiteks "Troonide mäng". Teenused nagu Youku Tudou ja iQiyi maksavad autoriõiguste omanikele reklaamimüügist teenitud tulu ning kasutajad, kes tarbivad sama teenuse tasulist versiooni, saavad filme ja seriaale vaadata reklaamivabalt.