Digitark soovitab: kuidas turvaliselt internetti kasutada?

Üks sagedasemaid turvaauke on liiga lihtsad ja aimatavad paroolid – tegelikkuses saab häkkimiskindlaid paroole koostada väga lihtsaid nõudandeid järgides.

FOTO: SCANPIX

Internetiavarused on täis pahatahtlikke programme, viiruseid ja petuskeeme, mis võivad pahaaimamatu internetikasutaja kerge vaevaga konksu otsa tõmmata, kirjutab tehnoloogiaportaal Digitark ja jagab hulga näpunäiteid, kuidas saab igaüks ise internetti turvalisemalt kasutada.

Põhitõed

Kui kahtled, siis kustuta ära. Pahavara ning erinevad skeemid andmete varastamiseks muutuvad järjest targemaks ning kui e-postile saabub kahtlane kiri, mille päritolu sa ei tea, siis targem on kirja mitte avada ning see otse prügikasti saata. Kui siiski oled kahtlase meili avanud, siis kindlasti tuleks vältida kaasas olevate manuste või linkide avamist.

Kui meil suunab sind mingile kodulehele, kus sul konto on olemas, siis pigem kasuta lehele liikumiseks aadressiriba ning logi sinna sisse oma paroolidega.

Tee regulaarselt tarkvarauuendusi. Lülita sisse automaatne tarkvaravärskendamine nii oma telefonis, tahvelarvutis kui süle- ja lauaarvutis. See tagab, et kõik värskeimad turvavärskendused on sinu seadmes alati olemas.

Mõtle enne, kui tegutsed. Internetis surfates ole eriti tähelepanelik pakkumiste suhtes, mis nõuavad kohest tegutsemist, küsivad personaalseid isikuandmeid või on lihtsalt liiga head, et olla tõsi. Tasuta lõunaid ei ole olemas.

Privaatsussätted

Endast liigse informatsiooni jagamine sotsiaalvõrgustikes nagu Facebook ja Google on oht, mis võib kahjustada nii sinu mainet kui ka isiklikku vara. Kui oled harjunud kõike jagama – kohti, kus oled käinud või oled praegu, millist marsruuti pidi õhtuti jooksed, ning see kõik on lisaks sinu sõpradele nähtav ka inimestele, keda sa ei tunne, siis on oht, et seda infot kasutavad ära inimesed, kes su maja sinu Egiptuse reisi ajal tühjaks teevad.

Samuti võivad sinu enda või sinu sõprade poolt ajajoonele lisatud pildid mõnest rajust peost mõjuda negatiivselt olemasolevale või potentsiaalsele tööandjale. Ebameeldivate olukordade vältimiseks vaata üle oma privaatsussätted nii Facebookis, Google'is kui ka teistes võrgustikes, millega oled liitunud. Privaatsussätete muutmiseks on tavaliselt lisatud valik seadete menüüsse.

"Küpsiste" blokeerimine

"Küpsisteks" kutsutakse andmeid, mida veebilehe külastamisel sinu arvutisse salvestatakse. See võib sisaldada infot, millal viimati antud veebilehel käisid, mis on sinu kasutajanimi ning teadmist, kas sind peaks automaatselt sisse logima.

Kuigi see võib olla mugav, et ei pea alatasa oma kasutajanime ja parooli veebilehele sisestama, võib see siiski olla kahjulik, kui sinu arvutit kasutavad ka teised inimesed. "Küpsiste" blokeerimiseks võid kasutada näiteks AdBlock Plus'i või uBlock'i.

Ära hoia kõiki mune ühes korvis

Paljud veebilehed pakuvad uue konto registreerumiseks võimalust ühendamiseks sinu Facebooki või Google-kontoga. See tähendab, et sisse logimiseks saad kasutada samu paroole või kui juba oled ühte keskkonda sisse loginud, logitakse automaatselt sind sisse ka teise.

Taaskord – mugav lahendus, mis vähendab trükkimise vaeva, kuid juhul, kui peaksid kaotama kontrolli oma Facebooki konto üle, kaotad kontrolli ka kõikide teiste keskkondade üle, mis sellega ühendatud on.

Loe edasi, kuidas end kaitsta avalikes wifi'des, kuidas panna tulemüürid ja viirusetõrjed enda kasuks tööle ning millised on soovitused tugevate, häkkimiskindlamate paroolide loomiseks.

Tagasi üles