/nginx/o/2015/09/15/4491883t1h73a8.jpg)
Eestis on hakanud vaikselt aga kindlalt tekkima oma kaitsetööstus - kaitsetehnika arendusega tegelev AS Milrem esitleb täna Londonis maailmale esimest hübriidajamiga mehitamata roomiksõidukit.
Eesti hakkas tootma maailma esimesi isejuhtivaid hübriidajamiga roomiksõidukeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Milremi arendatud mehitamata roomiksõiduk ehk UGV on mõeldud kasutamiseks keskkondades, kuhu inimese saatmine on ohtlik, näiteks sõja- ja kriisikolletes, ohtlikes töökeskkondades või kohtades, kuhu inimesel on raske pääseda,» kirjeldas uut toodet Milremi juht Kuldar Väärsi.
Väärsi sõnul on ettevõte roomiku esimese töötava prototüübi kallal vaeva näinud ligi aasta ning arendusjärgus on roomik ka veel praegu. Koostööd tehakse sealjuures nii Eesti kaitseministeeriumi, kaitseväe kui Eesti, Läti ja Leedu ülikoolidega.
«Esimese reaalse sõidukatsetuse teeb Eesti kaitsevägi selle roomikuga juba järgmise aasta alguses,» hindas Väärsi tööde hetkeseisu.
Huvitav on see, et nii roomiku disain, projekt kui enamik komponente on valmistatud Eestis – siinsete ettevõtete poolt. Erandiks on vaid kummilindid ja mootorid.
Hübriidseks muudab roomiku sarnaselt tavasõidukitega see, et sellel on nii diisel- kui elektrimootor. Viimase osas on pööratud pilk Viimsi ettevõtte Skeleton poole. Nimelt annaksid selle ultrakondensaatoritel põhinevad energialahendused masinale kiire manöövervõime ja vähendaks märkimisväärselt energiakulu.
Võrreldes juba sõjapiirkondades tegutsevate mehitamata lahendustega on Milremi Type 1 UGV puhul kõik vajalikud komponendid peidetud roomikute sisse, jättes keskplatvormi vabaks pealisehituste jaoks.
750 kg kaaluva roomiku pooletonnine kandevõime võimaldab UGV kasutamist näiteks relvaplatvormina, jälgimisseadmete alusplatvormina, haavatute transportplatvormiga ning paljude muude pealisehitustega.
«Kuna sõiduki surve maapinnale on tänu roomikutele sama, mis suusatajal, jõuab see oma sihtmärgini igal pinnasel, olgu selleks lumi, liiv või raba,» ütles Väärsi.
Tema sõnul on seni eelkõige levinud mehitamata maismaalahenduste arendused, mis täidavad üksikuid kitsaid ülesandeid, nagu pommirobotid. Eesti toode on välja töötanud tooteperekonna platvormi, mis pakub pataljoni tasemel terviklikku uut võimekust.
/nginx/o/2015/09/15/4491887t1h2050.png)
Miks ikkagi Eestis roomikuid valmistama hakati?
«Analüüsisime seda, mis hakkab maailmas kaitsetööstuse trendidena juhtuma ja milline on Eesti teaduse tase. Oleme kindlad, et mehitamata maismaasõidukid on järgmise 5-10 aasta jooksul sõjalise võimekuse moderniseerimise järgmiseks etapiks kogu maailmas,» selgitas Väärsi, miks üldse roomiku ehitamine ette võeti.
Tema sõnul koorub tervikuna välja nägemus «digitaalsest jalaväepataljonist» -just sellised isejuhtivad roomikud peaksid tankitõrjevahendeid kandvaid sõdureid asendama näiteks tuletoetusabi puhul.
Roomikut saab sõjaväljas juhtida spetsiaalse juhtpuldiga, hiljem lisandub ka autonoomne juhtimissüsteem, et roomik sõidaks teatud etappe läbida eelprogrammeeritult ise. Järgmise sammuna pannakse roomikud suhtlema ka omavahel – kui neid peaks tegevuses olema korraga rohkem kui üks.
Milrem tutvustas oma uut roomikut eile Londonis alanud suurimal kaitsetehnika messil DSEI. Messil ollakse koos Singapuri ettevõtte ST Kinetics, kelle relvaplatvorm on ka fotol oleva UGV peal. «Ühtlasi oleme uurimas koostööprojekte ühe USA suure kaitsetööstusega,» märkis Väärsi.