Eesti hakkab massiliselt biometaani tootma

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eesti rohumaad

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Eesti võtab kasutusele sadadel tuhandetel hektaritel kasutult kasvava rohemassi, asub sellest ühistranspordi tarvis biometaani tootma ning rajab üle Eesti vähemalt 20 biogaasi müüvat tanklat.

Põhjuseid sellise sammu astumiseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna eksperdi Siim Meeliste sõnul palju.

Esiteks seisab riik suure probleemi ees seoses ELi taastuvenergia direktiivi nõudega, mis ütleb, et aastal 2020 peab 10 protsenti tarbitud transpordikütusest tulema taastuvatest energiaallikatest – kas siis vedel- ja gaasilistest kütustest või elektrist. Praegu on Eestis see näitaja sõltuvalt aastast aga vaid 0,2-0,3 protsendi ringis  ning sellegi numbri annab vaid transpordisektoris tarbitud elekter.

Lahenduseks ei ole ka bio- ja tavakütuse segamine, kuna pärast Paldiski biodiislitehase sulgemist Eestis aga enam biokütust ei toodeta, mis omakorda tähendab, et kogu biokütus tuleks Eestisse importida.

«Seega ongi otsustatud võtta ette biometaani tootmine, kuna sellega taasalustamine parandaks lisaks Eesti energiajulgeolekut ja kaubandusbilanssi ning sisuliselt kogu tootmisahel oleks Eestis,» ütles Meeliste eilsel ühistransporditeemalisel seminaril.

Ministeerium ennustab, et aastal 2030 oleks Eesti suuteline tootma biometaani mahus, mis võimaldaks tõesti asendada 10 protsenti transpordis kasutatavast kütusest ja mis oleks seejuures odavam siin müüdavatest vedelkütustest.

Nii ongi Eestis juba käivitatud esimesed biometaani toomise projektid ning siht on võetud sellele, et biometaani hind saaks tanklates olema 0,917 eurot kilo eest ilma käibemaksuta – ehk siis igal juhul odavam kui diislikütus. Kusjuures kilo gaasiga saab sõita enam-vähem samapalju kui liitri diislikütusega.

Millest üldse Eestis biometaani toota saaks?

Üheks kindlamaks ja seni kasutatavaimaks biometaani tootmise võimalustest on vee-ettevõtetes reovee puhastamise käigus tekkinud setetest. Sama käib prügimajanduse ja tootmisettevõtete kohta, kus metaani toodetakse eri jäätmekäitlusprotsessides - jutt käib näiteks toiduainetööstustest ja tselluloositehastest.

«Kui aga rääkida sellest, et Eestis hakatakse tootma biometaani transpordi tarvis, siis on ainus korralik võimalus selleks on põllumajanduslikes biometaanijaamades, kus suureks osaks toormeks on rohtne biomass,» ütles Siim Meeliste.

«Meil on sadu tuhandeid hektareid kasutamata maid Eestis, millelt oleks võimalik koguda kokku piisavalt toorainet biogaasi tootmisjaamades kasutamiseks,» lisas ta.

Biometaani tootmine on seejuures väga universaalne – pütis saab kääritada kõike, mis on orgaaniline. Eestis puudub aga seni aastatepikkune kogemus, mida kõike annab biometaani toomiseks kokku segada. «Meil on seni toodetud biogaasi peamiselt seasõnnikust, kuid 20-aastase kogemusega Taanisl võib olla näiteks kogemus lisada sinna kasvõi vanu küpsiseid ja kaubanduskeskuste jääke.»

Eesti riigil on biometaani tootmise väljaarendamiseks Meeliste sõnul välja pakkuda raha ning riigi huvi on, et iga toodetud biometaani kuupmeeter tarbitaks ära ühistranspordis.

«Sel põhjusel toetame me avalike liinide tellijaid just biometaanil põhineva transpordi tellimisel. Liinivedude hankija peab looma sellise olukorra, kus vedajal on kohustus teatud hinnaga biometaan ära osta ja bussides ära tarbida,» selgitas Meeliste. «Riik hüvitab aga sellisel juhul ligi 30 protsendi liiniveo kilomeetri maksumusest ühe aasta jooksul.»

Kokku on riigil biometaani kasutuselevõtu projekti tarvis ELi meetmest ette nähtud 9 miljonit eurot, millest 6 miljonit läheb liinivedude tellijate toetamiseks ja 3 miljonit tankimistaristu loomiseks.

«Parimal juhul on tekkimas 20 uut gaasitanklat, mis saavad sellest meetmest toetatud,» ütles Meeliste.

Biometaan on maagaasiga identne gaas, seega töötavad kõik maagaasi kasutavad sõidukid ümberehitamise vajaduseta ka biogaasiga. Erinevus on vaid lisaainetes. Mõlemad kütused on aktsiisivabad ning riik plaanib teataval määral kompenseerida biometaani tootjaile hinnavahe võrreldes maagaasiga – kvoodimüügi tuludest on selleks ette nähtud 40 miljonit eurot.

Olemasolevad biogaasi jaamad on Eestis ehitatud riigi toel eesmärgiga toota elektrit ja sooja põllumajanduse jääkproduktidest, näiteks lägast. Üks sellistest on näiteks Vinnis.

PRIA andmetel kasvatati näiteks 2012. aastal rohtset biomassi ligi 560 000 hektaril, kuid ligi 64 protsenti rohtsest biomassist – kokku 1,4 miljonit tonni kuivainet– jääb  loomasöödana kasutamata ja toiduks väärindamata.

Kasutamata rohumass niidetakse praegu niisama ära ja jäetakse rohumaadele lagunema. Seega jääb kolmandik Eesti kasutuses olevast põllumajandusmaast sisuliselt väärtuslikust toodangu loomisest välja.

Tagasi üles