Pole paha, pole kohe üldse paha, lahe, nostalgia koos verivärske tehnoloogiaga, omapärane, teistmoodi, tubli töö, aga kohati ka veidi naljakas – on valdavad mõtted, millelt olen end tabanud mõnel viimasel päeval, mil olen kasutanud oma põhitelefonina LG Electronicsi värskeimat toodet meie turul.
Tegemist on sõna vägagi mitmes tähenduses hübriidtelefoniga . Isegi nimesid on tal kaks - Lõuna-Korea elanikud teavad seda imetoodet kui LG Gentle, muu maailma jaoks on see müügis vähe pikema nimega LG Wine Smart.
Aga tühja sest nimest. Selle seadme suurimaks väärtuseks on see, mille ja kuidas on tootja sellese suutnud kokku sulandada … ja neid asju jagub. Jagub nii nostalgiat kui tehnika ja tarkvara viimast sõna. Selles seadmes on kokku saanud lausa mitme põlvkonna telefonikasutajate harjumused, soovid ja vajadused ning täpselt nii lai on ka selle seadme eeldatav sihtrühm.
Kõige olulisem telefoni omadustest on kahtlematult asjaolu, et see on ühtlasi nii klassikaline nuppudega telefon kui nüüdseks juba nii iseenesestmõistetava puutetundliku ekraaniga nutiseadmega. Jah, kõik vanad head klahvid kenast 3x4 rivistatult telefoni alumises osas reas.
Lisaks neli kiirklahvi sõnumite, fotoaparaadi, kontaktide ja ühe vabalt valitava muu programmi avamiseks seadme puutetundlikus osas ja keskne navigatsiooniring. Võib muidugi küsid, kas tänasel Messengeri, Instagrami, Skype’i, Hangoutsi ja Snapchati ajastul oli otsetee loomine klassikaliste sõnumite saatmiseks just parim viis. Võib olla tasunuks ka sõnumiikooniga klahvi jätta kasutajale vabalt valitud programmi avamiseks. Igal juhul jäi klahv minul vist ainsana kolme testpäeva jooksul kasutamata,
Kuna puutetundlik ekraan pole telefonil suur, siis pole sellel ruumi raisatud tavapäraste avalehele siirdumise ja tagasiliikumise ning viimati avatud programmide avamise virtuaalnuppude tarvis ning need kolitud klahvideks telefoni klassikalises osas. Ühtlasi on selle osa vasakus servas olemas korpusega samal tasandil olevad tagasihoidlikud helitugevuse nupud ja loomulikult mikrofon.
Aga liigume edasi seadme puutetundlikku ossa. Nagu öeldud, pole see kaugeltki nii suur, kui tavapäraselt oleme nutitelefonide puhul harjunud, kuid mitte ka enam väike riba, millele mahuksid vaid mõned numbrid, tähed ja iialgi lõpuni mitteavaneva veebilehe ülemise viiendiku kaks rida.
Wine Smarti ekraani suuruseks on 3,2 tolli ning resolutsiooniks 480x320 pikslit. Kuna ikoonid on veidi suurendatud, siis saab ka sellisel ekraanil suurepäraselt kõik programmid ära avatud ja vaated ära svaibitud. Telefon on hästi ära optimeeritud - venimisi ja tõrkumisi ette ei tulnud.
Hübriidsuse joon jätkub asjaoluga, et sellel telefonil ka kaks klaviatuuri – üks nuppudega klassikaline, kus soovitud täheni jõudmiseks tuleb kiiresti mitu korda numbriklahvil vajutada, ja teine puutundlikul ekraanil olev nö toksitav. Kui toksad näiteks veebibrauseri aadressiribal ühe korra, saad kasutada klassikalisi nuppe, kui kaks korda, siis avaneb puutundlik ekraan.
Viimase ikoonid on ekraani väiksusest tingituna küll üsna väikesed, aga ei suutnud ma ka nende puhul eriti soovitust tähest mööda vajutada – ju siis on tootja tegutsenud veidi kasutajate sihtimistäpsuse aimatavuse ja sellest lähtuva optimeerimisega. Veidi tüütu on see, et eesti keele täpitähed ei mahu kohe ekraanile ka puutundliku ekraani puhul ja ä-ni jõudmiseks tuleb veidi all hoida a-d.
Tarkvara on telefonil peal Androidi viimane sõna 5.1.1. Mis tähendab ühtlasi, et tegemist on tõenäoliselt esimese korraga mobiilide ajaloos, kus nuppudega telefonide omanikud saavad endale Play poest telefoni lisada ja rakendusi kogu Androidi-maailma valikuist.
Vanema põlvkonna jaoks loob see kahtlematult hea võimaluse noortega nende maailmas olulistes asjades kaasa rääkida või mitte neid üllatada ootamatu avaldusega eile Facebooki’sti või Instagramist loetu või enda poolt postitatud fotoga.
Päris täiuslikult LG Androidi rakendamisega siiski hakkama pole saanud. Nalja teeb näiteks see, et ainus teadaolev meiliprogamm kannab selles telefonis nime Gmail ja mis iganes teenusepakkuja meilikonto lisamiseks või ka hilisemaks meilide lugemiseks tuleb selleks vajutada Gmaili logoga ikoonile. Isegi siis, kui ma tegelikult kasutan näiteks hotmaili teenust.
Kaugeltki esimese korraga ei õnnestunud mul telefoni saada näiteks minu hinnangul Eesti olude jaoks täiuslikumat here-kaardilahendust. Abiks oli uus install pluss telefoni taaskäivitamine, edasi töötas ka see programm õlitatult.
Problemaatiliseks kujuneb kindlasti ka suuremat osavust nõudvate landscape-režiimis mobiilimängudega hakkama saamine. Või tegelikult – ka mängus Plants vz Zobies on keel ripakil tegijate hävitamine suhteliselt keeruline, kuna telefoni füüsilise klaviatuuri osa jääb lihtsalt paremale käele ette. Kui LG peaks kunagi jõudma selleni, et klapi ja telefoni osa oleks võimalik ka teineteises eraldada, siis oleks ka see probleem lahendatud.
Samas on ka positiivseid üllatusi. Näiteks ERR-i äpis pole ma vist pea üheski telefonis saanud striime käima nii kiiresti, kui selles tagasihoidliku ekraani ja protsessoriga telefonis. ETV otseülekandes olid isegi subtiitrid täiesti loetavad. Ma pole küll teab mis HVGA-ekraanide asjatundja, aga paistab, et taustavalgust on veidi liiga palju peale keeratud ja kohati kipub vaadatav seega väga ulmeliseks ja õhuliseks kätte ära minema.
Kuna ekraani resolutsioon on ka paljude veebilehtede jaoks ületamatult väike, siis kipuvad mõne rakenduse- kasvõi Google Play - puhul tekstid veidi üksteise peale ronima, kuid need vead mõjuvad mitteolulise tühiasjana.
Aga jah, kõik must-be äpid on täiesti selle telefoni asutaja käsutuses, olgu neiks veel näiteks Waze, Chrome, Ondrive, Facebook, Shazam, Kus buss on?, YouTube või isegi Word või Excel, mis nüüd samuti Androidi kasutajatele tasuta allalaaditavad on. Samuti on nüüd selle seadme abil võimalus nuppudega telefonide omanikel kasutada pangaäppe, kuna edukalt toimib ka mobiil-ID.
Kõigi nende rakenduste puhul on tüütuks segajaks aga asjaolu, et sellel seadmel ühe isegi pool-nutiseadme jaoks ilmselgelt liiga vähe salvestusmälu (ROM). 4GB on suurus, millega ei saa paraku hakkama ükski nutiseadme kasutaja. Esimene tõrge tekkis juba oma igapäevatelefonist kontoga seotud andmete ületoomisel - mälu sai täis juba selle protsessi käigus. Nii et seda telefoni hankides tuleks arvestada kohe sellega, et vaja on eraldi kaasa osta microSD kuni 32GB lisamäluga.
Mis puutub operatiivmälu, siis seda on seadmel tagasihoidlikud 1GB, kuid samas on seade niivõrd optimeeritud, et ka sellest piisab 1.1GHz neljatuumalise protsessoriga koos tegutsemiseks täiesti.
Telefonil on nutiseadmele kohaselt olemas nii põhi- kui esikkaamera, megapiksleid vastavalt 3 ja 0,3. Nö selfie-kaameral on huvitavaks lahenduseks võimalus teha telefoni kaugemale pannes klõpse kätt rusikasse pannes – kaamera tuvastab kasutaja käe ja jälgib seda kuni pildistamise lõpuni.
Seega miinimumkvaliteedis saab vajalikud klõpsud tehtud. Seadmel on sisseehitatud FM raadio, mida saab kuulata nii välisküljel kaameraobjektiivi kõrval olevate kõlaritega või kõrvaklappidega ning ühenduse pidamiseks WiFI, Bluetooth kui kuni 4G-kiirusega mobiilne andmeside.
Erinevate rakenduste tarvis on seadmel GPS, kiirendusmõõtur, digitaalne kompass ja lähedusandur. Lisaks korpuse välisküljes olev indikaator, mis hakkab vilkuma vastamata kõnede ja saabunud kirjade ning sõnumite korral. Peab küll tunnistama, et 12 sekundit on kahe vilkumise vahel ilmselgelt liiga pikk vahemik inimeste jaoks, kes on oma telefoni pidevalt silme ees ei hoia.
LG-le omaselt on ka see nutitelefon varustatud juba eelpaigaldatud rakendusega Safety Care, mis teiste funktsionaalsuste kõrval võimaldab määrata lapsele nö lubatud paiknemisterritooriumi, millest väljudes saabub lapsevanemale märguanne. Lisaks saab kiirelt saata lähedastele inimestele hädaabi teatisi, oma asukohta ja muud.
Mis puutub telefoni disainilahendusse, siis on see ühelt poolt tänasel päeval lihtsalt võimalus massist eristuda - klapiga telefone, eriti nutitelefone, pole siinmail tänapäeval just palju tänavapildis märgata. Teisalt jääb ekraan klapi sulgemise järel ju kaane kaitsvasse varju ja see tekitab tunde, et viimane, mis selle seadme puhul puruneda võib, on selle ekraan. Kaaned ise on tehtud päris tõetruu nahaimitatsiooniga plastikust ning metallraamid ja -liitmik mõjuvad välimusele vaid positiivses suunas.
Kui LG veel nii kaugele jõuaks, et YouTube’is mängima pandud muusika jääks tööle ka pärast klapi sulgumist, siis võiks kokkuvõttes selle seadmega vägagi rahule jääda. Kindlasti on tegemist hea tootega näiteks nuputelefonist kaasajale lähemale tulla soovivale inimesele, koolipoisile tagataskusse pandavaks esimeseks telefoniks või miks mitte lihtsalt veidi eripära soovivale kontoritöötajale.
Eestis tuli seade hiljuti müügile vaid Eesti Telekomi poodides kliendihinnaga 179 eurot.
