Ministeeriumi uus arvamus sõiduvahendusäppidest - on see toredus või mull?

Sõidupakkumine Hopp teenuses Foto: Hopp

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) valmis eelmise nädala lõpuks uus seisukoht mobiiliäppide vahendusel sõitjateveo lubatavuse kohta ning see on tekitanud asjaosalistelt loomulikult emotsionaalseid reaktsioone.

Jutt käib sellistest rakendustest nagu Hopp, Wisemile ja Tripime, mille vahendusel saab iga autojuht pakkuda tasu eest soovijaile sõite kuhu iganes, mis iganes hinna eest ja mis iganes kvaliteedis sõiduvahendiga ning keegi ei kontrolli ka juhi tausta. Küsimus on olnud, kas selline sõitjate vedamine on käsitletav ametliku ja luba nõudva sõitjateveona või jääb see transpordiliik täielikult riikliku kontrolli alt välja.

Kui varem on kõlanud MKMi seisukoht, et igasugune tasuline ilma tegevusloata sõitjatevedu on keelatud, siis eelmise nädala lõpuks oli see muutunud vastupidiseks.

«Kui tegemist on puhtalt isiku oma vajadustest lähtuvate sõitudega ning selle raames sõidutab ta ka teisi sõitjaid, võttes kaasnevate sõidukulude katmise eesmärgil tasu, ei saa seda seaduse mõttes pidada tasuliseks sõitjateveoks,» on nüüd uus MKMi seisukoht, mida ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter eelmisel nädalal äpiomanikele edastas.

Seda kinnitas ka reedel «Aktuaalsele kaamerale» öeldud kommentaaris veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu: «Kui inimesed lepivad lihtsalt omavahel kokku, et kompenseerivad omavahel sõidukulud, ning kui sellisel tegevusel ei ole taga ettevõtlust ega majandustegevust, siis pole see kuidagi keelatud.»

Seega on ministeeriumi hinnangul ilma igasuguse majandustegevuse loata ja näiteks taksojuhtidele esitatavatele nõuetele vastamata võimalik igal sõidukijuhil leida endale ülaltoodud rakenduste vahendusel reisijaid ja nende käest sõidutasu küsida.

Selline seisukoht ei mahu näiteks pähe Krooni takso juhile Margus Trempile. «Tundub, et ka ministeerium ei ole tegelenud sisulise probleemiga, milleks on ebaausa konkurentsi ning maksuvaba ettevõtluse võimaldamine läbi mobiilirakenduste,» ütles ta Postimehele edastatud kommentaaris.

Trempi sõnul võib ühistranspordiseadusest lähtuvalt olla vast kõik isegi JOKK. «Kui Jüri läheb Jaaniga metsa seenele ja nad kütuse raha omavahel jagavad, ei ole selles midagi halba ning puudub ka ebaaus konkurents. «Kuid seda, kuidas seda rakendust tegelikult kasutatakse, ei suuda keegi kontrollida,» tõdeb taksoettevõtte juht.

Tema hinnangul peaks probleemi lahendamisega tegelema tõenäoliselt mõni muu ametkond kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. «Hetkel on see ministeeriumi seisukoht lihtsalt üks mull, mis mitte kuhugi ega kedagi edasi ei vii,» oli ta kuri.

Tallink Takso juhi Tõnu Uusmaa sõnul on tema ettevõte pooldanud alati seda printsiipi, et turuosalistele peavad kehtima võrdsed tingimused. «Kui tegemist on ärilise tegevusega, siis võrdselt kohtlemise printsiip peab olema üheselt mõistetav,» lisas Uusmaa.

Ministeeriumi seisukoht on meeltmööda uut ja igati nüüdisaegset teenust pakkuvate rakenduste loojatele.

«Meie arvates on väga tore, et ministeerium näeb Hoppi kui riigile majanduslikult ja sotsiaalselt kasulikku teenust. Transpordisektoris on järgmistel aastatel tänu tehnoloogia arengule suuri muutusi tulemas ning just Eesti võiks maailmas eeskujuks olla ja kaasa aidata, mitte uusi algatusi pidurdada,» ütles Postimehele Taxify juht Markus Villig.

Ministeerium on märku andnud, et järgmise aasta esimeses pooles võiks sõitjatevahendust puudutavad sätted siiski jõuda ka seadustesse.