Miks salvestatakse muusika stereos? Ja kas peaks seda stereos kuulama? Ei, vastab Samsung ja toob turule hästi disainitud ning soolase hinnasildiga munakõlari R7. Kuidas see kõlab ja mida sellega teha saab, vaata videoarvustusest ja loe pikemalt altpoolt.
Tegemist on monokõlariga, millel üks kõrgsageduselement, lairibavaljuhääldi seadme keres ning nutikas akustiline lääts, mis heli ümber kõlari 360 kraadise väljana laiali laotab. Samsung väidab, et see kõlar (mida lisaks lauale panemisele saab lisavarutusega lakke riputada või kolmjalale sättida) suudab mistahes ruumi ühtlaselt muusikaga täita. Neil on õigus. Ükskõik, kuhu ma kõlarit oma elutoas ei tõstnud, oli heliväli ühtlane ja meeldiv. Mitte miski ei torganud häirivalt kõrva, tuba täitis pehme ja siidine taustamuusika.
Sama meeldiv on kõlari välimus. See isegi ei paista kõlarina, vaid mingi disainielemendina. Sama hästi kui muusikat võiks ta näiteks valgust kiirata. Materjalidena on kasutatud mati ning läikivat peegelpinnaga plasti. See võimaldab munale jätte kaht liiki näpujälgi, matile pinnale rasvaseid ja läikivale õliseid. Muna on Samsungi kingitus kõigile sisekujundusentusiastidele, kes vihkavad koledaid kandilisi kõlareid, nuppudega võimendeid ja nende vahel roomavaid kaableid.
/nginx/o/2015/10/19/4610275t1hc423.jpg)
Kaablivabadus
Munal on vaid ca 1,5 meetrine toitejuhe. Kui ka seda on liiga palju, siis pakutakse R7 väiksemat, aga sama ilusat venda R6, mis suudab kuus tundi akutoitel muusikat esitada. Munal puuduvad igasugused füüsilised sisendid ja isegi pult. Muusika peab sinna sisse pääsema bluetooth või wifi-ühenduse kaudu, aga puldi aset täidab telefonirakendus Samsung Multiroom Wireless Audio. See viimane on saadaval vaid Androidile ja iOSile, Windos Phone’i kasutajaid ei peeta jällegi publikuks, kelle rahaga tasuks arvestada. Kahjuks puudub ka NFC kiip telefoni kiireks ja mugavaks paaritamiseks. Samuti ei saa selle vahendusel telefonikõnesid pidada.
Tarkvara on Samsungile omaselt barokne, kuid intuiivsust ja kasutamismugavust on siin napilt. Kui kasutajal on vaid üks kõlar ja üks telefon, võib selle hoopis paigaldamata jätta, paaritada kõlari telefoniga, telefonist valda signaaliallikas ja las lustikummut mürtsub.
/nginx/o/2015/10/19/4610271t1hf537.jpg)
Kui signaaliallikaid või kõlareid on rohkem, siis ilma tarkvarata ei pääse. Võib kõik kõlarid omavahel sidestada, et igas ruumis mängiks sama heli. Aga võib ka koos Samsungi ribakõlari (soundbar) ja kahe muna abil surround-süsteemi üles sättida. Seda viimast ühilduva riistvara puudumise tõttu ei saanud katsetada – Samsungi tehnika kipub üldse sõber olema vaid teiste Samsungi seadmetega – aga võib ette kujutada, et selline kombo täidab tõesti ruumi kenasti ära.
Kuidas kõlab?
Muusika taasesituse tajumine on äärmiselt subjektiivne nähtus ja sõltub suuresti sellest, mida kuulaja heaks heliks peab, eht teisisõnu, milliseid süsteem on ta varem kuulanud. Võrreldes pisikeste plastmassist arvutikõlarite või telefoni enda helipiludega teeb muna suurepärast häält ja täidab tõesti ära terve ruumi. Eriti hästi sobib see akustilise ja vokaal-muusika, samuti jazzi ja kammerlikuma klassika kuulamiseks, kus stereopilt pole (kuulaja jaoks) oluline.
Suure sümfooniaorkestri ja mitmekihilisemate rockipalade puhul jääb lairibahääldi erinevate helide samaaegse taasesitamisega hätta ning heli muutub mudaseks. Muidu ei paneks seda isegi tähele – tegemist pole ju mingi kriitilise kuulamise helisüsteemiga – aga kui lasin sama heli läbi igapäevases kasutuses olevate Siberian Audio Concepti riiulikõlarite ja vana kooli Sony stereovõimu, oli vahe kohe kuulda ja mitte sugugi muna kasuks. Lisaks tundub mulle, et kuskil keskbassi piirkonnas, nii 100-150 hertsi alal on sageduskarakteristikus suur mõnus muhk. See muudab (pop)muusika põnevamaks ja mahlakamaks, aga loomutruud taasesitust ei tasu loota.
Helitugevust peale keerates on muna võimeline ilma eriliste moonutusteta päris valju lärmi tegema, aga nagu näitasid testid AC/DC ja Rammsteiniga, jääb see vali heli kuidagi hõredaks. Niisugust kuulajale peale vajuvat füüsiliselt tajutavat heliseina, nagu nende artistide looming eeldab, ei suuda R7 tekitada.
Samal ajal ei maksa selle helikvaliteedi tagaajamisega üle piiri minna. Alan Parsons (muusik, aga ka Pink Floydi «Dark Side of the Moon» helirežissöör) ütles kord: «Audiofiilid ei kasuta oma seadmeid sinu muusika kuulamiseks, nad kasutavad sinu muusikat, et kuulata oma seadmeid.»
/nginx/o/2015/10/19/4610269t1h0b16.jpg)
Kokkuvõtteks
Ühte muna pole majapidamisse minu meelest mõtet soetada või kui, siis disainielemendina Eero Aarnio konjakitooli ja Konstantin Grcici Mayday lambi kõrvale. Mitu, omavahel ühendatud muna, mis erinevates ruumides sama või erinevat heli mängivad või koostöös ruumilise helipildi loovad, on palju mõttekam lahendus, aga läheb üsna kalliks.
Plussid
Miinused
Samsung R7 tehnilised andmed
Mõõtmed ja kaal 181 x 422 x 181 mm; 3,4 kg
Hind 399 eurot, tarbitav võimsus 24 vatti
Taasesitatavad heliformaadid
Märkus
Salvestasime koos videotestiga monomikrofoni (samasugune, millega me videointervjuusid teeme) abil ka helinäiteid erinevas stiilis muusikast, kuid objektiivsuse huvides neid testi ei lisanud. Kasutatav tehnika ja salvestusviis ei annaks niikuinii mingit reaalset ettekujutust, milleks muna võimeline on ja meil puudub kontroll selle üle, millise tehnikaga vaataja seda pakitud heli teises otsas kuulab.
/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)