Töötukassa vastuolulise riigihanke võitis ettearvatult Nortal
19. oktoober 2015, 13:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi IT-juhtides, erialaorganisatsioonides ja IT-ettevõtetes mitmeid küsimusi ja kokkumängukahtlusi tekitanud Töötukassa IT-hanke võitis asutuse senine partner Nortal.
Töötukassa pressiesindaja Erko Vanatalu sõnul oli AS Nortal ainus, kes asutuse juhatuse otsuse kohaselt ainus kolmest pakkujast, kes kvalifitseerida otsustati. Seega langesid välja konkureeriv ühispakkumine osaühingutelt Iglu, ASA Quality Services ja Affecto Estonia ning pakkumine aktsiaseltsilt Tieto Estonia.
Juhatuse otsuse kohaselt tunnistada Nortali pakkumus ka hanketingimustele vastavaks ja edukaks. Küsimuses, miks teised pakkujad hankelt välja kvalifitseeriti, soovitas Vanatalu pöördida pakkujate endi poole.
Vaatamata asjaolule, et pakkumiste esitamise tähtaeg oli juba 11. augustil ning Töötukassal oli varaema info kohaselt tööde jätkaja leidmisega väga kiire, jõuti eeltoodud otsuseni alles kaks kuud hiljem, ehk 7. oktoobril. Töötukassa kinnitusel ei toonud selline viibimine siiski kaasa hanke tehnilise kirjelduse ja mahu muutumist ning AS Nortal ei teinud seega uues hankes sisalduvaid töid olemasoleva lepingu raames.
Töötukassa juhatuse 7. oktoobri otsust ei avaldatud ka hanke infolehel otsuste jaotuses, vaid saadeti see osalejatele olematule küsimustele vastuse andmise vormis.
Hanke eeldatav maksumus on 4,3 miljonit eurot ja Hankelepingu kestus 40 kuud.
Põhjusi selle hanke tingimuste lubatavuse kahtluse alla seadmiseks oli Eesti ühe suurema IT-ettevõtte Tieto müügijuhi Heiti Meringi sõnul mitmeid. Näiteks on hankelepingu maht küll ette antud, kuid tööde kirjeldus oli tema hinnangul üldsõnaline ja arusaadav vaid senisele teenusepakkujale. Samuti häiris teisi ettevõtteid tavapäratult karmid sanktsioonid ja liiga spetsiifilised nõuded.
Näitena t'i ta ka kvalifikatsiooninõuded meeskonnale, kus mõne rolli puhul on nõutud aastatepikkust kogemust projektides Aranea-nimelise tarkvara raamistikuga, mis on praeguse teenusepakkuja Nortali loodud ja paraku ka ainsana toetatud. «Turult on küll võimalik leida vajaliku kompetentsiga inimesi, kuid nad on omandanud selle ikkagi vaid ühes ettevõttes,» sõnas Mering.
«Jääb mulje, et hankija on otsustanud piirata laiemat pakkujate ringi ning selle varjus on tekitanud tahtlikult kõik eelistused ühele (ilmselt senisele) partnerile,» sõnas Mering augustis Postimehele.
Lisaks märkis ta, et teised võimalikud pakkujad on jäetud sisuliselt olukorda, kus nad peavad tegema pimepakkumise: «Kõlab uskumatult, et hankija ei taha lubada tutvuda tarkvaraga või dokumentatsiooniga, millele ta on hankimas arendusteenust, ja veel sedavõrd kriitilises olukorras.»
«Selle hanke puhul ei selgu hankedokumentidest üldse, mida siis tegelikult hangitakse, kuid on teada, et sellele ollakse nõus kulutama kokku ligi 5,2 miljonit,» lisas Tieto müügijuht. Ka pole tema hinnangul kolmenädalane pakkumiste esitamise tähtaeg kindlasti piisav vajalike oskustega meeskonna kokkupanemiseks.
ITLi juhatuse liikme ja Eesti Energia IT-juhi Agnes Roosi sõnul ei olnud hanke ettevalmistamisel järgitud riigisektori ja ITLi paari viimase aasta koostöös valminud tarkvara hanke head tava.
«Samuti ei ole hankelepingu väljatöötamisel võetud aluseks tarkvara tüüplepingu soovituslikku versiooni, mida laiemalt tutvustati erinevatel üritustel selle aasta kevadel, ega ka sellele eelnenud IKT-sektori tarkvaraarenduslepingute täiendamise ja muutmise ettepanekuid,» ütles Roos. «Seetõttu on leping tugevasti kaldu hankija poole ning selles võib leida vägagi küsitavaid sanktsioone.»
Riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt tunnistas aga hanget uurides, et arendatav süsteem Aranea on tänaseks vananenud ja elutsükli lõpus olev raamistik, mida uute süsteemide loomisel kindlasti kasutama ei peaks.
«Piltlikult öeldes ei ole tänapäeval mõistlik ehitada maja puidust parvele, aga näiteks Tartu Ülikooli peahoonet põhjalikult remontiv ettevõte peab selliste vundamentidega kogemust omama. Sest nii omal ajal Tartus maju ehitati,» märkis ta.
Jutuks olevaid summasid vaadates tundus Andres Kütile siiski, et tegu on suhteliselt põhjaliku laiendustööga. «Tasuks tõsiselt kaaluda taristu vananenud elementide väljavahetamist,» märkis Kütt.
Töötukassa juhatuse liige Erik Aas märkis aga, et Töötukassa soovib leida hankega endale parima koostööpartneri, kes suudab teostada vajalikud arendused nõuetekohaselt, kvaliteetselt ja tähtajaliselt.
Töötukassal oli tegelikult tuli takus
Töötukassa infosüsteemide osakonna juhataja Meelis Kerbo sõnul said hanketingimused omal ajal sellised, et tagada olemasolevate infosüsteemide täiendamine ja uute valmimine seadusest tulenevateks tähtaegadeks.
«On konkreetsed seadusest tulenevad tähtajad, näiteks alates 1. jaanuarist 2016 tuleb osutada uusi teenuseid vähenenud töövõimega inimestele, alates 1. juulist 2016 tuleb hinnata esmaste pöördujate töövõimet ja maksta välja töövõimetoetusi ning alates 1. jaanuarist 2017 tuleb hinnata ka korduvate pöördujate töövõimet ja maksta töövõimetoetust,» tõi ta konkreetseid näiteid asutuse IT-osakonna eesseisvate väljakutsete kohta.
Vastuseks võimalike teiste tarnijate etteheitele, miks ei oleks võinud ajakriitilised tööd olemasoleva partneriga lõpuni viia või nende jaoks vähemalt eraldi hanget korraldada, vastas Kerbo, et küsimus on töötukasse senises heas tavas.