/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Pessimist võib öelda, et «Autopiloodi» tarkvara täiendusega elektriauto Tesla on isesõitvast masinast veel väga kaugel, kuid optimist näeb paljulubavaid esimesi samme. «See on nagu laps, kes käima õpib ja aeg-ajalt tahab, et sa talt käest kinni hoiaksid,» ütleb Mario Kadastik, esimene Tesla omanik Eestis.
Post from RICOH THETA. - Spherical Image - RICOH THETA
Möödunud pühapäeval jõudis palju kõneainet pakkunud «Autopiloodi» tarkvarauuendus Euroopa Tesladeni. Tesla Eesti fänniklubi eestvedaja, Tesla Rendi juht ning Euroopa tuumauuringute keskuse (CERN) teadur Mario Kadastik laadis kohe pühapäeva hommikul uuenduse alla ja sai õhtul juba esimese proovisõidu Tallinna tänavatel teha.
Tõsi, tunne ei olnud väga kindel. Ilm oli vihmane ja väljas juba pime. Esmaspäeval istus ta üle 60 000 euro maksvasse elektriautosse juba enesekindlamalt. «Ilm oli ilus, auto näeb teekattemärgistust paremini.»
Elektriautol, mida saab autopiloodile panna, peab riistvaras olema kaamera, ees radar, mida auto kasutab ka adaptiivse püsikiiruse hoidmiseks, ja ümber auto sonar, millega ta tuvastab äärekive, puid, põõsaid ja teisi autosid. Selliseid autosid võib Kadastiku hinnangul olla Eestis alla kümne.
Suur armastus oleks nagu bussitaskute vastu, eriti kurvi peal.
Kontrollib juhi tähelepanu
Kallist autost aga üksi ei piisa. Ka teekattemärgistus peab olema korralik. «Teel, mis on kulunud, auklik ja ilma ühegi märgistuseta, autopilooti kasutada ei saa,» nendib Kadastik. Seda võimalust auto juhile siis ka ei paku.
Auto kuvab teekattemärgistuse juhi jaoks ekraanile ja kui see ära kipub kaduma, siis nõuab juhilt, et ta rooli haaraks.
Tallinna teed ei ole seega autopiloodil sõitva Tesla jaoks parimad. Näiteks on paljudel tänavatel vaid keskjoon, servajoonte asemel äärekivid. «Autopiloodi jaoks on jooni vaja, aga Lasnamäe kanalis sõitis täitsa hästi.»
Kui teekattemärgistus on nigel, siis on Tesla võimeline sõitma ka eessõitva auto jälgedes, aga see ei ole ilmselt kõige usaldusväärsem teekond. «Pärast küsib inimene, miks sa mulle garaaži järgi sõitsid.»
Ka siis, kui auto sõidab alla 30 km/h, ei jälgi masin teekattemärgistust, vaid ummikus veerevaid naabermasinaid.
Isegi kui tee on hästi märgistatud, kuid liiga kurviline, siis nõuab auto aeg-ajalt juhi tähelepanu ja palub tal käed roolile panna.
«See on nagu moraalne tugi - nagu laps, kes käima õpib ja aeg-ajalt tahab, et sa talt käest kinni hoiaksid,» ütleb Kadastik. Sirgel teel nõuab auto rooli katsumist vähem – näiteks Lasnamäe kanalis ei küsinud auto seda kordagi.
Liiklusmärke ei tunne
Kui juht käsi roolile ei pane, siis jääb auto lõpuks seisma ja lülitab ise sisse ohutuled. Nii ei jää juht üksluisel maanteel näiteks magama, sest und selles autos kindlasti lubada ei saa. Parimal juhul võib see lõppeda kiirustrahviga.
Nimelt fikseerib auto küll liiklusmärgi ära, kuid püsikiiruse hoidja peab peale panema juht. Kadastik loodab, et peagi jõuab Teslani uus tarkvarauuendus, mis võimaldab autol vastavalt märgile ka ise tegutseda.
Ka ei tunne auto fooritulesid, põrutab kiirust muutmata üle lamava politseiniku ja ei reageeri eesoleval sebral vantsivatele jalakäijatele. «Ta peaks viimasel hetkel vältima kokkupõrget, aga tavaoludes ma ei tahaks seda muidugi katsetada.»
Niisiis on isesõitvast autost asi veel väga kaugel – juhi kohalolek on vältimatult vajalik. «Juba seadused ei luba isesõitvat autot. See auto on ikkagi mõeldud maanteesõiduks,» selgitab Kadastik, et uuendus ei ole siiski vaid iluvidin.
Autopilooti olevat mugav kasutada näiteks Tallinna-Tartu maanteel, kus on korralik märgistus, teel ei patseeri jalakäijad ja püsikiirust tuleb muuta harvem. Rada vahetab Tesla ise, aga selleks peab juht suunatulega soovist märku andma.
Ainus viga, mis Kadastik on seni ise avastanud, on see, et auto kipub mõnikord läbi bussitaskute sõitma. «Suur armastus oleks nagu nende bussitaskute vastu, eriti kurvi peal. Aeg-ajal tekitab teekattemärgistus ilmselt mulje, et on vaja sõita läbi bussitasku, Tesla on lubanud, et kurvide võtmine läheb üldse sujuvamaks.»
Abiks ummikus
«Ka Ameerikas kasutatakse autopilooti põhiliselt suurtel maanteedel, aga olen näinud raporteid, kuidas inimesed naudivad ummikus istumist. Autopiloot koos adaptiivse püsikiirushoidjaga hoiab sind sõidureas vastavalt liikumistempole. Teel, kus sa nagunii peaksid ummikus istuma. Eestis muidugi selliseid ummikuid pole,» räägib Kadastik.
Kas autopiloodi tarkvara võib ohustada mõni viirus, mis juhtimise üle võtab? «Selle auto ainuke kommunikatsioon on Tesla peakontoriga – selleks peaks keegi üle võtma Tesla peakontori.»
Kadastik usub, et täiesti isesõitev auto võib reaalsuseks saada kolme kuni viie aasta jooksul.
«Üks järgnevatest tarkvarauuendustes peaks olema see, et juht saaks auto ise kutsuda enda juurde. Aga on juba ette ära öeldud, et see on võimalik vaid eraterritooriumil ja põhiliselt legaalsetel põhjustel,» nendib Kadastik.