EstWini juht paneb ameti maha: Eestis luuakse maksumaksja raha eest suurfirmadele võrku

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Olav Harjo

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) ainus juhatuse liige ja EstWin projekti looja Olav Harjo lahkub sihtasutusest, kuna leiab, et Eesti maksumaksja raha eest luuakse siin riigis lubamatult välismaistele telekomiettevõtetele põhivõrkusid.

«Kahjuks on erimeelsused nõukogu ja juhatuse vahel suured ning kadunud on ka igasugune usaldus poolte vahel. Sellises olukorras ei ole mul võimalik enam ELASA-t edasi juhtida,» ütles Olav Harjo.

Tema hinnangul liigub Estwin võrgu rajamine vales suunas: «Sellega ei lahendata maal elavate ja töötavate inimeste probleeme internetiühendustega vaid ehitatakse maksumaksja raha eest Eesti rikkamatele firmadele magistraalvõrku.»

«ELASA asutajate poolt pealesurutud võrguarenduse plaanid on otseselt vastuolus EL-i suunistega riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga ning ka siseriikliku regulatsiooniga, samuti ei ole nendest kasu turutõrke likvideerimiseks,» lisas Harjo.

Nende võrguarendusplaanide elluviimine võib tema sõnul kaasa tuua kogu Euroopa Liidust EstWin projektile saadud toetuse tagasimaksmise.

«Sellele, et riigil puudub plaan, kuidas lairiba valdkonda peaks terviklikult arendama, on juhtinud tähelepanu ka riigikontroll. Kahjuks on siiani ka riik olnud pealtvaataja rollis, kuna riigil ei ole olnud vahendeid ega pädevust olukorda adekvaatselt hinnata" lisas Harjo.

Nõukogu süüdistab Harjot omakorda selles, et juhatuse liikmele makstavad tasud ei ole olnud nõukogule läbipaistvad.

Olav Harjo jätkab sihtasutuse teatel ELASA juhtimist kuni 31. jaanuarini 2016 ning uue juhatuse esimehe leidmiseks kuulutatakse välja konkurss.

Projekti EstWin eesmärgiks on rajada 2018. aastaks valguskaabli võrk, mis viib ülikiire interneti nendesse Eesti maapiirkondadesse, kuhu operaatorid seda turutingimustel ei viiks.

Estwin projekti tulemusena peavad 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema kaasaegsele lairibavõrgule lähemal kui 1,5 kilomeetrit, mis peab võimaldama operaatoritel tarbijatele vastuvõetavatel tingimustel pakkuda ülikiireid internetiühendusi.

Kogu EstWin võrgu väljaehitamine läheb hinnanguliselt maksma ca 74 miljonit eurot, millest 85% loodetakse saada Euroopa Liidu Struktuurfondist.

ELASA asutasid 11. augustil 2009 aastal Eesti juhtivad IKT sektori ettevõtted: Elion Ettevõtted AS, EMT AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS, Televõrgu AS, Levira AS, Ericsson Eesti AS, Eltel Networks AS.

Avaldame muutmata kujul ELASA juhi täna avaldatud seisukohad EstWin võrgu rajamise kohta:

1. EstWin võrgu välja ehitamine ELASA asutajate soovide kohaselt ei likvideeri maapiirkondades turutõrget ega taga kõikidele Eesti kodudele ülikiiret internetiühendust ning tegemist võib olla keelatud riigiabiga.

Tehnilise Järelvalve Ameti kinnitusel on Eesti territoorium kaetud rohkem kui 90% ulatuses kiire mobiilse lairibaühendusega. Tänu toimivale konkurentsile on Eestis mobiilse lairiba hinnad kõige odavamad Euroopas ning kiiruste osas esimeste seas. Vaatamat sellele, suudavad mobiilside firmad teenida ka suuri kasumeid (näiteks Elisa Eesti AS-l oli 2014 aasta lõpus „väljavõtmata“ kasumit kogunenud ligi 163 miljonit eurot).

ELASA-s omavad suurimat mõjuvõimu kolm Eesti suuremat mobiilside firmat: Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Eesti Telekom. Tänu sellele on saanud ELASA peamiseks ülesandeks mobiilimastide ühendamine valguskaablitega.

Aga mobiilimastide ühendamine ei ole turutõrkega tegelemine. Mobiilsete lairibaühenduste turg toimib väga hästi iseseisvalt ilma riigi sekkumiseta. Praktiliselt kogu Eesti on juba kaetud kiire mobiilse internetiga ning konkurnets sunnib mobiilside firmasid pidevalt investeerima.

Seega riigiabi eest mobiilside firmadele magistraalvõrgu rajamine ei konkurentsi olukorra parandamine vaid sellel puudub igasugune stimuleeriv mõju ning tegemist on keelatud riigiabiga.

Mobiilside firmad suudavad ühisprojekti käigus kõik oma mobiilimastid ühendada valguskaablitega ka  turutingimustel ning kindlasti ka teevad seda, kui riik selleks enam neile maksumaksja raha ei eralda.

Soovitused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile:

•             Lõpetada riigiabi andmine mobiilimastide ühendamiseks valguskaablitega, kuna tegemist ei ole turutõrkega ning ka vastavalt „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga“ ei tohi anda riigiabi reaalselt toimivale turule.

•             Selgitada välja tegelik turutõrge, ehk millised on need põhjused, miks ei pakuta kodudele ja ettevõtetele maapiirkondades kiireid traadiga internetiühendusi ning välja töötada meetmed ja anda riigiabi ainult sinna, kus eksisteerib reaalne turutõrge. Selle analüüsi peab ministeerium läbi viima ise, kuna ELASA-s domineerivad ärihuvid, mis ei arvesta Eesti tegelike vajadustega.

•             Tuleb muuta projektide rahastamispõhimõtetet, kus riik finantseerib lairiba baasvõrgu ehitust 85% ulatuses ning ELASA ise võtab laenu ja finantseerib 15% ulatuses. Läbi laenu finantseerimine tähendab, et ELASA saab ehitada võrke ainult sinna, kuhu on rohkem kui 2 operaatori huvi (ehk puudub turutõrge), aga ei ole võimalik ehitada piirkondadesse kus on tegelik turutõrge, sest siis ei suudetaks laenu teenindada. Tuleb kehtestada reegel, et ELASA asutajad peavad ise koheselt tasuma 15% proportsionaalselt oma osalusega ELASA-s. Samuti tuleb kaaluda, kas suhe 85% ja 15% on alati põhjendatud. Näiteks mobiilimastide ühendamise toetus peaks olema 0%, samas mõne kaugema küla ühendamise toetus peaks olema 100%.

•             Ministeerium peab hakkama regulaarselt hindama antud riigiabi mõju. Kuna tänaseni ei ole mõju hinnatud, siis puuduvad ka teadmised, kuidas lairiba arengut soodustada.

2. Riik ei peaks kindlustama Eesti rikkamatele ettevõtete investeeringutele 148 kordset kasumit.

ELASA asutamisel investeerisid kõik asutajad kokku 0,5 mln eur.

Kogu EstWin võrgu väljaehitamine läheb kehtivate plaanide kohaselt maksma ca 74 mln eurot, mis tuleb suuremas osas toetusena riigi käest. See tähendab, et ELASA asutajad saavad 0,5 miljoni euro eest 74 miljonit eurot maksva võrgu, ehk nende investeering kasvab 148 korda!

Kui ELASA likvideeritakse, siis vastavalt põhikirjale jaotatakse kogu vara asutajate vahel ära.

See tähendab, et kohe kui lõppeb riigi poolt ELASA-le toetuste maksmine, võivad asutajad likvideerida ELASA ning selle vara pealt moodustada aktsiaseltsi, millel ei ole riigi ees enam kohustusi ning mis on igale asutajale reaalselt kaubeldav vara. Samuti saavad nad kasutada avaliku sektori rahaga ehitatud võrku ära endale turul domineeriva positsiooni kindlustamiseks.

Soovitused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile:

•             Selleks, et tagada EstWin võrgule avalik kasutus ka pärast riigipoolse finantseerimise lõppemist, peab EstWin võrk jääma kas iseseisvana sihtasutusse või peab see minema riigi omandisse. Vastasel juhul kaotab riik igasuguse kontrolli EstWin võrgu üle, mis tähendab, et riik teeb Eesti rikkamatele ettevõtetele 74 miljoni eurose kingituse.

•             Juhul, kui riik soovib ELASA-le edasi toetusi maksta, tuleb muuta ELASA põhikirja selliselt, et sihtasutuse likvideerimise korral jääb kogu sihtasutuse vara riigile.

•             Selleks, et ELASA asutajad ei saaks kasutada oma domineerivat mõju telekommunikatsioonituru mõjutamiseks ning endale konkurentsieelise loomiseks, peab EstWin võrgu ehitamine ning hilisem majandamine olema ka reaalselt ELASA asutajatest sõltumatu.

3. EstWin võrgu väljaehitamine peaks suurendama Eestis konkurentsi, aga kartellikokkulepped tegelikult hoopis põlistavad suurte operaatorite juhtpositsioone.

EstWin võrku arendatakse peamiselt ELASA asutajate huvidest lähtuvalt ning nemad on ka võrgu peamised kasutajad. Seda on kinnitanud ka Riigikontrolli poolt läbiviidud audit.

Kõik EstWin võrgu planeeringud peavad olema kinnitatud kolme suure operaatori poolt enne, kui saab hakata koostama taotlusi riigipoolseks rahastamiseks.

See tähendab, et ELASA operaatoritest asutajad saavad vetostada kõik planeeringud, mis võiksid neile tuua kahju läbi konkurentide tegevuse.

On kokkulepitud, et teineteise planeeringu soove ei vetostata isegi siis, kui need ei meeldi, aga kõik teised konkurendid hoitakse eemal.

Näiteks tegi ELASA juhatus nõukogule ettepanekuga ühendada EstWin võrk Valgas samasuguse Lätile kuuluva võrguga Valkas. See annaks Läti operaatoritele võimaluse teenuste pakkumiseks Eestis ja ka vastupidi ning seega tekiks reaalne piiriülene konkurents. Samuti võimaldaks see oluliselt suurendada andmesidemahtu Läti ja Eesti vahel ning see oleks ka väga heaks näiteks piiriülesest koostööst.

ELASA nõukogu aga keelas Eesti ja Läti võrkude ühendamise, kuna see võib hakata pakkuma konkurentsi ELASA asutajate huvidele.

Samuti vetostas üks ELASA asutaja EstWin võrgu rajamise Jõhvi ja Narva vahelistesse küladesse, kuna selle võrgu peamiseks kasutajateks oleksid saanud ELASA-s mitte osalevad kaabel TV operaatorid STV, Telset ja Starman.

Kokkuvõteks vähendab praegusel viisil EstWin võrgu ehitamine tegeliku konkurentsi ning hoopis suurendab kolme operaatori domineerivat mõju.

Soovitused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile:

•             Muuta meetme määrust, mis kohustab kõikidele planeeringutele saama kolme üleriigilise operaatori (ELASA asutajate) heakskiidu.

•             Kõik valminud võrgu planeeringud avalikustada selleks eraldi loodud veebilehel ning enne nende heakskiitmist küsida nende kohta kõikide Eestis tegutsevate operaatorite arvamust. Ilma avaliku konsulteerimist läbiviimata ei tohi ministeerium planeeringuid kinnitada.

4. Vastavalt „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga“ ning MKM-i meetme määrusele, võib toetada avaliku sektori rahaga lairibavõrkude ehitamist ainult nendes piirkondades, kus olemasoleva lairibavõrk puudub ning kuhu turutingimustes seda ei planeerita ehitada järgnveva kolma eest jooksul.

ELASA peamine tegevus on olnud ja asutajate nägemuses on ka edaspidi, mobiilimastide ühendamine valguskaablitega. Seda olenemata sellest, kas mastid asuvad haja-asustuses või suurtes asulates, kas mastide juurest lähevad juba mööda olemasolevad valguskaablid või on neid isegi mitu.

Juba ainuüksi mobiilimastide ühendamiseks avaliku raha andmine on keelatud riigiabi.

Aga lisaks sellele soovivad mobiilside firmad, et ELASA ehitaks välja paralleelsed võrgud olemasolevate valguskaablitega, kuna vastasel juhul jääksid osade firmade mastid ühendamata.

Kuna riigil puudub ülevaade olemasolevatest valguskaablitest (see info on Eestis olemas ainult ELASA-l), siis neil ei ole võimalik ka teada saada tegeliku olukorda.

Kuigi mõnikord võivad saada olemasoleva võrgu omaniku huvid kahjustatud, on ELASA nõukogus kokku lepitud, et olemasoleva võrgu omanik ei esita selle peale kaebust (või kui hakatakse uurima, siis ütleb, et tegemist on vana kaabliga, mis on juba ammendunud), kui rahuldatakse tema kõik teised olulised soovid.

Näiteks on ELASA praeguseks riigiabi eest juba välja ehitatud paralleelsed kaablid Valgamaal MTÜ Eesti Andmesidevõrgu valguskaablitega, mille ehituseks saadi raha samuti EL Struktuurfondist. Samuti on paralleelseid kaableid rajatud Elioni ja Televõrgu valguskaablitega.

Samuti on kõikides objektides, mida soovitakse ehitama hakata 2016 aastal, sees olulisel määral kattuvusi olemasolevate valguskaablitega, aga nende kaablite omanikud on seda aktsepteerinud, kuna kõik nende soovid on planeeringutesse sisse viidud.

Soovitused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile:

•             Riigiabi andmise esmaseks eelduseks on üksikasjalik kaardistamine ja kattuvuse analüüs. Tänaseni ei ole ministeerium seda aga teinud vaid see ülesanne on olnud toetuse saajal, ehk ELASA-l. Ministeerium peab selle võimekuse ja pädevuse kohe tekitama, kuna olukord, kus toetuse saaja ütleb ise, kus on turutõrge, on vastuolus EL suunistega.

•             Vastavalt EL riigiabi suunistele peab ministeerium, enne toetuse maksmise otsustamist defineerima „valged“, „hallid“ ja „mustad“ piirkonnad Eestis. Riigiabi tohib ennekõike anda ainult „valgetesse“ piirkondadesse. „Mustadesse“ piirkondadesse on igasugune riigiabi andmine keelatud ning „hallidesse“ piirkondadesse riigiabi andmine vajab iga üksikjuhtumi põhjaliku analüüsi.

•             Seni kaua, kuni riigil puudub võimalus ja pädevus hinnata, kas antav Riigiabi on seaduslik ning kas see soodustab konkurentsi või hoopis vähendab seda, ei tohi rohkem avaliku sektori rahaga telekommunikatsiooni turgu rikkuda.

Tagasi üles