NATO küberkaitsekeskus: Anonymous pidurdab kindlasti terroristide plaane

NATO küberkaitse kooostöö keskus Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Rahvusvahelise häkkerite liikumise Anonymous laiaulatuslik rünne terroriorganisatsiooni ISIS vastu häirib kindlasti terroristide plaane oma eemärkide täideviimisel, leiab Tallinnas asuva NATO küberkaitsekoostöö keskuse teadur Kadri Kaska.

Anonymouse olemus on alati olnud pigem liikumine, mitte organisatsioon: tal pole püsivat struktuuri, liikmeskonda, eesmärke – need tekivad igakordse kampaania raames nö ürituse käigus ja samamoodi ka hääbuvad.

Konkreetses kampaanias – või operatsioonis, nagu nad neid nimetavad (praegu siis #OpParis ja #OpISIS) – osalemisest huvitatud võivad liituda ja lahkuda lihtsalt tegutsema asudes, ka koordineerimine toimub suuresti samal põhimõttel. Selline korraldus tähendab, et Anonymouse egiidi all millegi korda saatmiseks tuleb vältimatult häälekas teavituskampaania püsti panna, muidu lihtsalt ei tule kriitiline mass inimesi kaasa.

 Riigiasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid kampaaniapõhiselt ei tööta, nende mandaat on seaduse või riikidevahelise kokkuleppega määratud ja nad tegutsevad oma eesmärkide täitmiseks püsivalt. Seetõttu on avalikku tähelepanu vähem, ehkki vajadusel teavitamisega muidugi tegeldakse. Aga avalik kampaania ei ole eeltingimus operatsiooni õnnestumiseks, vaid pigem toetav tegevus, mida kasutatakse vajadust mööda.

Teiseks tuleb riikide ja rahvusvahelist organisatsioonide tegevust hinnates meeles pidada, et need toimivad neile seadusandja/riikide etteantud mandaadi piires ja ei saa endale ise ülesandeid ega pädevust püstitada. Ehk mis puutub küsimusse, kumb on tõhusam ja kas riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid ISISe propaganda piiramiseks ka midagi teevad, siis jah, teevad küll, lihtsalt tegutsemisviisid on erinevad.

Me ei ole NATO küberkaitsekoostöö  keskuses ISISe kübertegevust pidevalt jälginud, sest meie funktsiooniks on eeskätt teadus- ja arendustegevus ning vahetult sidevõrkude monitoorimise ja rünnetele reageerimisega me ei tegele.

Aga seninähtu põhjal võib hinnata, et ISIS vajab küberkeskkonda propagandakanalina (nii värbamiseks, koordineerimiseks kui oma terroritegude eksponeerimiseks) ning selle ründamine pole nende huvides – vähemasti senikaua, kuni sellega pole sama tõhusalt võimalik korda saata vägivallaakte, mis elanike seas hirmu ja paanikat külvaks. Füüsiline ruum on selleks paraku seni atraktiivsem.

Anonymouse vastuolulisus tuleneb sellest, et nende operatsioonid, ehkki moraalselt sageli õigustatud, toimuvad üldjuhul nö kübervahendeid valimata ja seadust ignoreerides. Riik sellist tegevust üldiselt taunib, sest õigusriigis kehtib arusaam, et ebaõigusest ei saa õigust sündida.

Seekordses operatsioonis on huvitav, et väga suures osas (ehkki selgelt mitte ainult) kasutatakse seaduslikke võimalusi: terroristliku sisuga kontode väljaselgitamine ja nendest sotsiaalvõrgustike haldajate teavitamine, et kontod sulgetaks; ISISe kasutatavate märksõnade (hashtagide) lisamine suvalise sisuga sõnumitele, et ISISe suhtlust hägustada, samuti koostöö ja infovahetus riikide (nt USA) terroritõrjeametkondadega jne.

Saab näha, kui edukaks selline tegevus kaugemas vaates osutub, aga arvestades sotsiaalvõrgustike olulisust Daeshile kommunikatsioonivahendina, häirib ja pidurdab Anonymouse tegevus propagandat teatud määral kindlasti.