Kaamerat ja selle vahetatavaid objektiive mõned päevad oma igapäevatöös ja vabal ajal kasutanud Postimehe fotograafi Eero Vabamägi üldise hinnangu kohaselt on kaamera suurimaks tugevuseks just selle täiskaader BSI (tagavalgustusega) sensor, millel megapiksleid koguni 42. Kuid nagu me teame, ei ole niivõrd oluline pikslite arv vaid sensori pinna suurus ja selle pikslitihedus.
BSI-tehnoloogia muudab sensorid just eriti väärtuslikuks vähese valgustusega oludes, kuna toetab selleks vajalikku kiiret kaadrilaotusagedust.
Alltoodud näite puhul paneme teineteise järele Sony kaamera ja iPhone’iga kottpimedas tehtud fotod samal hetkel ja samas kohas ning erinevusi pole tõenäoliselt keeruline märgata. Seaded ISO 64000, 55mm, f1.8, säri 1/40.
«Kuna sensor on suur, siis saab ISO mõnuga kõrgeks lükata. Muidugi peab kerge “müraga” arvestama,» ütles Vabamägi. ISO väärtuse saab kaamera tõsta koguni sellise näitajani nagu 102400.
Igapäevatöös sümpaatne oli Vabamägile muu hulgas see, et kaameraga sai fotosid teha täiesti hääletult, mis võimaldab seetõttu teisi häirimata fotosid teha näiteks sellistel üritustel nagu kontserdid või muud vaikust nõudvad sündmused.
Kuid just valgusega on seotud selle kaamera tõenäoliselt suurim probleem, millega puutusin kokku ka ise intervjuudel fotosid tehes. Nimelt kui lasta sätted kiire säriaja peale, näiteks 1/200 sekundit, ja teha fotosid tehisvalgustusega ruumis, siis on tulemustel näha vägagi selgeid valguslaineid (nn moire efekt).
Asi selles, et lambid kiirgavad lainetena erineva temperatuuriga valguseid ning kiirete säriaegade puhul tulevad need selgelt esile. Paha on veel see, et neid valguslaineid ei ole sugugi näha pildistamise hetkel kaamera ekraanil ega ka elektroonilises pildiotsijas, vaid ainult juba tehtud fotode endi peal. Nii et siseruumides tasub kindlasti tulemused enne üle vaadata ja vajadusel säriaega aeglustada, kui pildistamine lõpetatuks lugeda.