Inimeste kaugravimine on nüüd Eesti ametlik plaan

Taipeis leiutatud "targa hamba" prototüüp jälgib näiteks inimene söömis-, närimis- ja suitsetamisharjumusi.

FOTO: PICHI CHUANG/REUTERS

Eesti e-tervise strateegia aastani 2020 näeb nüüd ametlikult ühe suunana viiest ette tervishoius kõikvõimalike kaugteenuste osutamist, kuni selleni välja, et haigele inimesele pannakse kodus külge sensorid, mis reaalajas infot arstideni saadavad.

Üldisemalt näeb valitsuselt täna heakskiidu saanud strateegia ette, et kaugteenuste alla koonduvad teletervishoid, telehooldus ja kõikvõimalikud m-teenused ning seda nii esmatasandil, eriarstiabi, õenduse ja hooldus ning  ennetustegevuse tasandil. Seda kõike arendatakse vastukaaluks paratamatule tervise- ja hoolekandetöötajate  arvu vähenemisele, probleemidele tervishoiuteenuse kättesaadavusega ning teenuseosutamise kulude kasvule.

Paraku pole riigil veel  strateegiliste eesmärkide kõrval tervisevaldkonna kaugteenuste arendamise kava, reglementeerimata ja välja arendamata on kaughaldust kasutavate terviseteenuste toimimis- ja rahastusmudel ning puudu on ka kaugteenuste osutamist toetav e-tervise võrgustik.

Paljud meist  on nähtavasti suhelnud oma perearstiga telefoni teel ja saatnud e-kirja teel retseptisoove, kuuldavasti on mõnel pool alustatud ka juba videokonsultatsioone. Kuid üldine visioon on selles osas siiani puudu.

Nüüd ongi strateegias eesmärgiks seatud kaugteenuste rakendamine tervisevaldkonna ja sellega seotud teenuste loomuliku osana. Kusjuures inimeste ja meditsiinitöötajate vaheliste konsultatsioonide ja ravi kõrval näeb plaan ette ka suhtlustasandil inimene-automaat – näiteks oma seisundi kontrollimiseks, vabatahtlikuks tagasiside saamiseks või näiteks ravimiautomaatidest  retseptiravimiste kättesaamisel.

Kusjuures aastaks 2020 näeb strateegia ette, et loodud on tingimused nii kaugmonitooringu teenuste kui e-visiitide ja konsultatsioonide ning videokonsultatsioonide kasutuselevõtuks võrdväärselt füüsiliste teenustega.

Uute võimalustena näeb kava ette ka näiteks tervetelt inimestelt ning inimeste endi poolt mõõdetud andmete jäädvustamist andmebaasides – olgu neiks näiteks inimeste kasutatavad nutirakendused, spordiklubis või jooksurajal tehtu ja erinevad sensoriandmed.

Strateegiat kokku kirjutanud teenuste töörühm tegi täpsemalt näiteks ettepaneku luua võimalus turvalise ja Haigekassa poolt ametliku teenusena tunnustatud e-ja videokonsultatsiooni osutamiseks eri kanalite kaudu.

Samuti tuleb luua võimalus algatada, jätkata või toetada inimese elu- või viibimiskohas terviseteenuse osutamist integreeritult kõikvõimalike erinevate vahendite – telefon, arvuti, nutiseadmed – abil. See tähendaks ka reaalajas andmete vastuvõtmist sensoritest ning interaktiivse tagasiside edastamiseks inimesele, kelle seisundit tema kodus jälgitakse ja suunatakse.

Strateegia käsitleb üldisemalt terviseandmete kvaliteeti ja taristut, isikustatud e-teenuseid ja personaalmeditsiini, terviklikku juhtumikäsitlust ja teenuste lõimimist, terviseteenuste tulemuslikkuse seiret ja analüüsi ning kaugteenuste arendamist.

Strateegia rakenduskava koos rahastamisplaani ja vastutajatega esitatakse valitsusele 2016. aasta märtsiks ja selle ellu viimist juhib sotsiaalministeerium. Sotsiaalministeeriumi juurde luuakse e-teenuste arendusmeeskond, kes koostöös tervisevaldkonna partnerite ning IT-rakendusüksustega nagu E-tervise SA viib arendused ellu.

Tagasi üles