Reinsalu: kooseluseaduse rakendamine tekitab õigusliku segaduse

Urmas Reinsalu.

FOTO: Liis Treimann

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul põhjustab kooseluseaduse rakendamine Eesti õigusruumis segaduse seoses erinevate mõistete, registrite, toetuste  ja seadustega.

Põhjuseks lihtne asjaolu, et perekonnaseaduse § 83 kohaselt on näiteks lapse ema vaid naine, kes on lapse sünnitanud. Pärast kooseluseaduse võimalikku rakendamist lubab siseministeerium anda rahvastikuregistris võrdselt ema staatuse aga nii lapse sünnitanud naisele kui tema registreeritud naissoost elukaaslasele. 

Seda juhul,  kui kõnealune laps on lapsendatud ja samasoolistele registreeritud elukaaslastel teineteise laste lapsendamise õigus koosleluseaduse rakendumisega tõesti tekib. See tähendab, et ametnikud saavad hakata lastele määrama registris nii kahte võrdses staatuses ema kui kahte isa.

Seega on juba eos sisse kirjutatud vastuolu perekonnaseaduse, kooseluseaduse rakendamise seaduse ja rahvastikuregistri seaduse vahel ning paistab, et nende seaduste eest vastutavad ministeeriumid ei kavatse ka sammugi tagasi astuda.

«Ma ei pea perekonnaseaduse muutmist mõistlikuks,» ütles IRLi liikmest justiitsminister Urmas Reinsalu Postimehele ja tunnistas, et  «tõepoolest õiguslikud segadused kooseluseadusega seoses tekivad».

Siseministeerium teatas aga, et rahvastikuregistri tarkvaralised uuendused on valmis ja kui rahvastikuseaduse rakendamise seadus on vastu võetud, siis saab selles hakata määrama lastele ka nii kahte ema kui kahte isa.

Nähtavasti tuleb kooseluseaduse rakendumist anda ema tähendusele uus tähendus ka eesti keele seletavas sõnaraamatus, kus hetkel kirjas, et ema all tuleb mõista naist vaid oma laste suhtes, ehk siis mitte näiteks oma registreeritud samasoolise elukaaslase lapse suhtes.

Siiani pole selge ka see, mis saab kõikvõimalikest emadusega seotud sotsiaaltoetustest – näiteks kummal emadest tekib õigus hambaravihüvitisele alla 1-aastase lapse puhul.

Tagasi üles