Eesti päritolu start-up-ettevõte on võtnud nõuks raputada muusikamaailma - digitaliseerida kogu noodimajandus ja vabastada orkestrid ja muusikud pabernootide tassimise vaevast ning nende tellimisega kaasaskäivast tohutult aeglasest bürokraatiast.
Eestlased plaanivad e-noodivihikuga revolutsiooni muusikamaailmas
18. detsember 2015, 09:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänane seis on selline, et muusikaprofessionaalid kasutavad kõik paberit. Enamik professionaalseid muusikuid mängib keskmiselt kolmes-neljas kollektiivis ja kokku 1500-2000 lehekülge muusikat igal aastal. See on silmade ette manatuna päris suur kuhi pabereid,» ütles Postimehele NotesNote Ltd üks kaasasutajatest Siim-Juhan Vakker.
Sümfooniakontserdil esitatava muusika iseloomust sõltuvalt tuleb ühel muusikul mängida muusikat 5 kuni 60 leheküljeni või isegi enam. Suurema mahuga on ooperi- ja balletimuusika ettekanded. Sellele tugineb ka kirjastajate suur äri, mille käigus prinditakse kogu muusika jätkuvalt paberile.
Rahvusooper Estonia juht Aivar Mäe märkis, et kuigi ka praegu on päris palju noote digitaliseeritud, tuleb ikkagi kõik välja printida. «Me kulutame aastas selle kõige peale kokku umbes 80 000 eurot aastas. Kujutage ette, kui meil on ooperiteatri mängukavas olnud umbes 40 tükki ja kõik nende noodid oleksid nende pehmete kaante vahel kogu harjutamiseks ja mängimiseks olemas! See oleks meeletu hüpe ja paljud inimesed jääksid noodiäris tööta,» sõnas Mäe.
Teatrijuhi sõnul kaoksid ära ka probleemid dirigentide verbaalsete muudatuste ülesmärkimistega – pahatihti pole muusikutel näiteks pliiatseidki kaasas ning - ning kui dirigent teeks partituuris mõne ülestähenduse, siis jõuaks see automaatselt kogu orkestrile.
«Meie eesmärk on, et vahelt jääksid ära trüki- ja transpordiahel ning nootide kohaletoimetamise aeg väheneks nädalatelt minutiteni. Lisaks pakume muusikutele võimaluse kasutada kõiki oma kogutud noote sõltumatult sellest, millal ja millises maailma otsas ta viibib,» sõnas ise 10 aastat metsasarve mänginud ja kontserte korraldanud Siim-Juhan Vakker.
Praegu on e-noodivihik saanud esimese prototüübi väljanägemise ja annab aimu sellest, milliseks see valminuna välja saab nägema. «Ta ei laula, tantsi ega tee pilti ja ta ei võimalda Tetrist mängida. Aga temaga on võimalik töötada nagu paberiga –lihtsalt selle erinevusega, et ta on elektrooniline, kiire, mugav, keskkonnasäästlik.»
E-noodivihikul on hetkel valminud prototüübis kaks A4-suuruses ekraani, mis kasutavad E-Ink tehnoloogiat. Aivar Mäe sõnul on kindlasti soovitatav, et ka e-noodivihik tuleks oma lõppversioonis muusikutele harjumuspärases B5-formaadis.
Seadet jooksutab Freescale IMX6 plaat, mis on koostöös E-Inkiga arendatud spetsiaalselt e-paberit kasutavatele lugeritele. Esmane prototüüp on ehitatud Linuxi baasil, kuid uue prototüüpimise käigus plaanitakse kasutusele võtta Android, et oleks võimalik koostööd teha teiste selle süsteemi rakendustega.
Ühenduse pidamiseks on e-noodivihik varustatud WiFi- ja Bluetoothi portidega ning kui muusik on noodiridadel teinud näiteks märkmeid, siis on võimalik need esmalt salvestada seadme enda 6 GB mahuga mälusse, ent hiljem ka sünkroniseerida pilveteenusega.
Seadme kasutamine on tehtud võimalikult lihtsaks, et säästa muusikuid kaablitega jändamisest. Ka vihikute laadimine toimub juhtmevabalt induktsioonlaadimise teel. Kui näiteks suurem kontserdimaja ostab endale 70 e-noodivihikut, siis saab ta endaga kaasa ka transpordikastid, mis on elektrivõrku ühendatuna ühtlasi kõigi selles olevate vihikute laadijaks.
Viimase 20 aasta jooksul on korduvalt proovitud teha digitaalsete nootide kuvamise seadet, kuid sobivate tehnoloogiate puudumisel ei ole senini jõutud muusikuid rahuldava tulemuseni. „Meie suureks eeliseks oli E-inki poolne huvi koostöö vastu ja uus kasutusele tulnud ekraanitehnoloogia,“ rõõmustas Vakker.
Teadaolevalt tegutseb pregu Euroopas ja Ameerikas kokku ligi 12 miljonit reaalselt palka saavad muusikut, kes võiksid olla e-noodivihiku omanikeks. Potentsiaalseid kliente on aga koguni 65 miljonit.
«Meie seade peaks andma võimaluse survestada kirjastajaid ja anda neile signaal, et ka klassikaline muusika peab liikuma XXI sajandisse, mitte oma sõnumeid hobupostiga edastama,» sõnas Vakker.
On juba olemas mitmeid tasuta digitaliseeritud nootide andmebaase ja erinevaid noodipoode, mida e-noodivihik kasutada saaks.
«Praegu on sõlmitud koostöölepped juba kaheksa kirjastajaga. Tahame ehitada seadmele juurde turu, kus olenemata muusiku tasemest, oleks võimalik noote osta, rentida ja vahetada,» märkis Vakker. «Lisaks tekib heliloojatel võimalus pakkuda digitaalsel kujul noote muusikutega jagamiseks.»
Aivar Mäe kinnitusel lööks Rahvusooper Estonia projektiga kindlasti kaasa ning kui e-noodivihikud müügile tuleksid, siis ostaks ta need kogu organisatsioonile - orkestrile. «Me mängime laias laastus kogu aeg sama muusikat, lihtsalt aastad vahetuvad,» märkis Mäe.
NoteNote’i on ettevõtte arendamisel toetanud EAS 19 000 euroga. Lisaks on kaasatud ettevõttesse investeeringuid kiirendi IGNITE100 ning Northstar Venture ja äriinglitelt kokku üle 100 000 eurot. Lisaks Eelmisel nädalal on meeskond Suurbritannias alustanud investoritega läbirääkimisi täiendava kapitali kaasamiseks.