/nginx/o/2015/12/18/4810959t1h65a1.jpg)
Rootsi on järjekordne riik meie lähipiirkonnas, kes on võtnud plaani luua naabritega piire ületavaid e-teenuseid oma elanikele ning uurib tõsiselt Eestis loodud e-riigi lahendusi.
Eesti ja Rootsi tahavad avada e-teenused teineteise kodanikele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Riigi Infosüsteemi Ameti eksperdid on juba varem esmase X-tee proovikeskkonna Stockholmi ülikooli juures püsti pannud. Eile käis Tallinnas Eestis tehtut juba detailsemalt uurimas suurem delegatsioon Rootsi IT-ministri Mehmet Kaplani juhtimisel.
«Oleme siin uurimas, kuidas Eestil on õnnestunud oma e-valitsust nii kiiresti arendada. Rootsi on küll digitaliseerituse tasemelt maailmas väga kõrge reitinguga – meil on väga edukad ettevõtted ja kiire kasv, kuid mis puutub e-valitsusse, siis tuleb meil veel nii mõnigi samm astuda,» ütles Mehmet Kaplan lühiusutluses Postimehele.
Kaplani sõnul ollakse Rootsis üldjoontes siinse olukorraga kursis, kuid kahe riigi otsesuhtluse tasemel on tema sõnul vägagi oluline detailideni teada, millele tasub e-valitsemist üles ehitades tähelepanu pöörata ja millised väljakutsed mõlemal veel ees seisavad.
«Eesti on meie jaoks väga oluline näide, kuidas üles ehitada e-valitsust,» ütles Rootsi IT-minister.
Täpsemalt arutaski Mehmet Kaplan Eesti majandusministri Kristen Michaliga Eesti X-tee platvormi baasil kahe riigi vahelise andmevahetuse ja piiriüleste e-teenuste käivitamiseks.
«Eesti on võtnud suuna eest vedada Põhjala-Balti regiooni ühtse digitaalse turu teket. Soomega oleme loonud ühise X-tee platvormi ja hiljuti digitaalselt allkirjastasime kolme Balti riigi vahelise küberjulgeoleku koostöölepingu,» ütles Michal pärast kohtumist.
Minister lisas, et huvi on eelkõige riikidevahelise andmevahetuse arendamiseks. «Eesti on valmis oma X-tee platvormi Rootsiga jagama, nagu seda tegime Soomega. Samuti saaksime teha koostööd üksteise digitaalse identiteedi tunnustamisel, millest võidaksid eelkõige riikide kodanikud ning ettevõtjad, kes säästaks aega ja raha. Samuti looks selline baas ka võimaluse ettevõtjatele uute teenuste tekkeks riikides ning riikide vahel. Arvestades Rootsi tähtsust meie majandusele, mõjub iga selline muutus ettevõtlusele hästi,» lisas Michal.
Suuremaks sihiks on jõuda Eesti, Rootsi ja Soome vahelise andmevahetuse ja ühiste e-teenusteni, näiteks rahvastikuregistrite andmete, maksunduse, ettevõtete asjaajamise, sotsiaaltoetuste ja hariduse osas. Pikemas plaanis soovib Eesti X-tee-laadselt riikidevahelist andmevahetust edendada Euroopas laiemalt.
Rootsi on Eesti olulisemate kaubanduspartnerite eesotsas, ekspordipartnerina lausa esimene. Rootsi on samuti Eesti suurimaks välisinvesteerijaks, Eesti Panga andmetel on 2015. aasta suve seisuga Eestisse tulnud otsestest välisinvesteeringutest 23,4 protsenti pärit Rootsist, kogusummas 3,8 miljardit eurot.
Äriregistri andmetel oli 2015. aasta alguse seisuga Eestis registreeritud kokku 1882 Rootsi osalusega äriühingut, mida on 249 enam kui aasta varem.