Valitsus kiitis sel nädalal heaks Eesti e-tervise uue strateegia ja loodab nüüd igas kvartalis patsientidele uute e-teenustega välja tulla.
E-tervise uus strateegia peaks igas kvartalis patsientidele uusi teenuseid tooma
18. detsember 2015, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo ütles, et strateegia üheks eesmärgiks on see, et inimene peab saama ise suurema võimaluse oma tervise kohta otsuseid teha.
Hetkel on näiteks e-kiirabi viimases testimisjärgus ning paari kuu jooksul avaneb patsientidel oma raviarve - haigekassast makstud summa - vaatamise võimalus. Täielikult soovitakse need toimima saada 2016. aastaks. Selleks ajaks on toimiv ka jämesoolevähi sõeluuringu protsess, mis seob inimese kutsumise, perearsti broneerimise ja haiglas uuringute tegemise üheks tervikuks.
Digiregistratuuri ja digisaatekirja kohta on olemas plaan, kuidas see realiseerida hiljemalt 2018. aastal. Samas tehakse analüüsi, kuidas väiksema funktsionaalsusega oleks võimalik teenuseid ka varem pakkuda.
Plaanis on ka näiteks krooniliste haigete lihtne pulsi, vererõhu ja meeleolu monitooring haiglaravi järel oma kodus, mis annaks suurema kindlustunde lähedastele ja alarmeerib näiteks aegsasti perearsti, kui tervis hakkab käest ära minema. Samuti on võimalik teenuseahelasse lõimida sotsiaaltöötaja, kellega on võimalik näiteks koduse televiisori abil lihtsat konsultatsiooni korraldada, mis hoiaks kokku inimese ja hooldaja aega näiteks sõiduajast.
«Teleteenused ei ole imerohi kõikide probleemide lahendamiseks, aga teiste riikide kogemuse põhjal võib eeldada, et õigete probleemide ja õigete kasutajate vajadusi arvestavad e-lahendused võiksid osaliselt leevendada ravijärjekordasid ning tõsta ravikvaliteeti,» ütles Ain Aaviksoo.
«Patsiente soovitakse aidata rohkem, kuid see on võimalik ka väiksema hulga kabinetivisiitidega. Perearst ja eriarst võiksid vahetada rohkem infot ning abivajajale peaks rohkem abiks olema mobiil ja arvuti,» lisas Aaviksoo.
Lääne-Tallinna Keskhaiglas näiteks on e-konsultatsioonide osutamist arutatud ja väikeste sammudega on sellega ka alustatud.
«Esimesed patsiendid suunati e-konsultatsioonile 2014. aasta lõpus, täpsemalt uroloogia erialal. Praeguseks on e-konsultatsioonide pakkumine erinevatel põhjustel - näiteks arstide nappuse tõttu - takerdunud, kuid loodame teenust siiski pakkuma hakata ja erialade ringi vastavalt võimalustele ka laiendada,» ütles Postimehele LTKH esindaja Liisa Suba.
Mis puudutab tehnilist lahendust, siis e-konsultatsioonide pakkumiseks on haiglal IT-lahendus tegelikult olemas. «E-saatekirjade saatmine ja e-konsultatsioonide pakkumine käib meil läbi haiglas kasutusel oleva infosüsteemi LIISA. See on selles mõttes hea, et tegemist on programmiga, mida tohter niikuinii oma töös iga päev kasutab: ta ei pea e-konsultatsiooni pakkumiseks õppima selgeks uut programmi, vaid saab seda teha infosüsteemis, mis on talle juba tuttav,» märkis Suuba.
Videokonsultatsioonide pakkumine arstilt patsiendile pole haiglas tõsisemalt veel jutuks tulnud. Küll aga on tehtud videokonverentse teiste organisatsioonide ja haiglatega, sh arstlike konsiiliumide pidamiseks. «See võimalus on meil olemas aastast 2013, mil haiglas on olemas vastav videokonverentsiseade,» lisas Suuba.
Mis puutub Ida-Tallinna Keskhaiglasse, siis seal ei ole veel e-tervise strateegiaga seotut arutama hakanud. Ajurünnakuteni pole jõudnud veel ka Haigekassa.
Üldisemalt näeb valitsuselt heakskiidu saanud strateegia ette, et kaugteenuste alla koonduvad teletervishoid, telehooldus ja kõikvõimalikud m-teenused ning seda nii esmatasandil, eriarstiabi, õenduse ja hoolduse ning ennetustegevuse tasandil. Seda kõike arendatakse vastukaaluks paratamatule tervise- ja hoolekandetöötajate arvu vähenemisele, probleemidele tervishoiuteenuse kättesaadavusega ning teenuseosutamise kulude kasvule.
Uute võimalustena näeb kava ette ka näiteks tervetelt inimestelt ning inimeste endi poolt mõõdetud andmete jäädvustamist andmebaasides – olgu neiks näiteks inimeste kasutatavad nutirakendused, spordiklubis või jooksurajal tehtu ja erinevad sensoriandmed.
Strateegiat kokku kirjutanud teenuste töörühm tegi täpsemalt näiteks ettepaneku luua võimalus turvalise ja Haigekassa poolt ametliku teenusena tunnustatud e-ja videokonsultatsiooni osutamiseks eri kanalite kaudu.