/nginx/o/2015/12/27/4831549t1hc467.jpg)
Pühadesaginas on nii mõnegi pereliikme rõõmuks jõulutaat kingikotti just nutitelefoni pistnud. Olgu tegu kas lihtsalt reklaami ajel soovitud või hoopis läbimõeldud ning pikalt kaalutletud ostuga – ilmselgelt on pereliikmete vajadused erinevad ning nõnda võib uisapäisa tegutsedes avastada, et valikut pole tehtud päris õigete kriteeriumide järgi, kirjutab tehnoloogiaportaal Digitark.
Kuuse alt nutitelefoni leidnuna on kõik alati uus ja huvitav. Telefoni tundma õppides selgub aga tihtipeale nii mõnigi detail, millele õigel ajal tähelepanu ehk pöörata ei osatud ning mis võib kasutamisrõõmu rikkuda, õpetab Digitark.
Olgu selleks siis peagi aeglaseks muutuv, ebapiisava mälumahu või kiirelt tühjeneva akuga telefon või hoopistükkis liiga keeruline mudel – ka eakamate tarbijate peale tuleb mõelda. Tarbijate eelistused ja oskused telefoni osas on erinevad ning seda on ka lisateenused, mida võimalik vajaliku info olemasolul telefonile juba seda ostes juurde pookida.
Kes on telefoni omanik ja milleks nutiseadet kasutatakse?
Esimene viga, mida telefoni ostma hakates tehakse, on mudeli valimine oma vajadustest lähtuvalt. Kui telefoni ei osteta just iseendale, tuleks lähtuda ennekõike sellest, kes nutitelefoni igapäevaselt kasutama hakkab.
/nginx/o/2015/12/27/4831571t1hed48.jpg)
Millised on omaniku soovid? Mida telefoniga ette võetakse? Milliseid lisateenuseid kasutatakse? Milliseid äppe vajatakse?
Kuhu ladustatakse vajalik informatsioon, kuidas tagada nutitelefoni reageerimiskiirus – küsimusi, millele tuleb vastuseid leida enne sobivaima mudeli leidmist, on mitmeid.
On suur vahe, kas telefoni hakkab kasutama ärikliendist pereisa, kes kasutab seda igapäevaselt tööasjade ajamiseks ning ühtlasi spetsiifilisema informatsiooni hankimiseks; õpilane, kes kuulab telefonist eelkõige muusikat, mängib selles mänge ja laeb üles videoid; pereema, kes kasutab telefoni ühtlasi pildistamiseks ja sõprade-tuttavatega suhtlemiseks sotsiaalvõrgustikus või hoopis äsja pensioniikka jõudnud kaasaegne noor vanaema-vanaisa, kes kasutab telefoni näiteks pangamaksete tegemiseks, helistades ja sõnumeid saates.
Kas telefon suudab katta minu igapäevaseid vajadusi?
/nginx/o/2015/12/27/4831557t1h4a51.jpg)
Kui on selge, kellele telefon mõeldud on ja milleks seda ennekõike kasutatakse, tuleks selgeks mõelda, milline peaks olema piisav mälumaht ja lisarakendused – kuidas neid tarbida, hoides samas telefon piisavalt tegusa ja kiirena. Paljusid tarbijaid huvitab, kas on võimalik vajadusel juurde osta ka lisamälumahtu ning mis mahus – kindlasti tasub kõigi küsimustega pöörduda juba telefoni ostes müüja poole, et leida sobiv lahendus kas pilveteenuse, mälukaardi vms näol.
23. novembril ilmus Digitarga 1000. artikkel pealkirjaga “Kuidas elada telefoniga, mille väike mälumaht jääb kasvanud vajadustele jalgu?“, mille raames palusime lugejail jagada ka enda kogemusi ja soovitusi. Kokku saime 101 põhjalikku, nõuannetest tulvil e-kirja, mille põhjal jagame nüüd soovitusi ka teile.
Kasutajakogemus: failide varundamine pilvekettale tasub ära!