Regionaalhaigla IT-juht: tänased kaugteenused ei hoia oluliselt kokku arsti aega

Põhja-Eesti regionaalhaigla

FOTO: Liis Treimann / Postimees / Scanpix Baltics

Põhja-Eesti Regionaalhaigla tõdeb Eestis nähtavasti enim patsientidele ja arstidele kaugteenuseid pakkuva Eesti meditsiiniasutusena, et tänased süsteemid ei võimalda veel hoida kokku arstide aega.

Mõne nädala eest valitsuskabineti heakskiidu saanud Eesti e-tervise strateegia aastani 2020 näeb nüüd ametlikult ühe suunana viiest ette tervishoius kõikvõimalike kaugteenuste osutamist - kuni selleni välja, et haigele inimesele pannakse kodus külge sensorid, mis reaalajas infot arstideni saadavad.

Väga paljud raviasutused ja Haigekassa pole veel strateegia rakendamise osas ajurünnakuid alustanud, kuid on ka teistsuguseid näiteid.

«Regionaalhaigla on kaugteenuste arendamises aktiivselt tegev olnud juba aastaid. Oleme olnud ka üks sisendiandja viidatud e-tervise arengustrateegias,» ütles Postimehele Põhja-Eesti Regionaalhaigla IT direktor Marko Kilk.

Näiteks alustas regionaalhaigla esimesena Eestis e-konsultatsiooniteenuse pakkumist, mis tänaseks on ka Haigekassa rahastatav teenus. Regionaalhaiglas osutatakse perearstidele  e-konsultatsiooni  teenust  uroloogia,  endokrinoloogia,  pulmonoloogia, reumatoloogia,  otorinolarüngoloogia,  neuroloogia,  hematoloogia  ja  kardioloogia erialadel.

Väga tehnoloogiamahukas kaugteenus on erakorralise meditsiinilise abi kättesaadavuse parandamine kaugel asuvates regioonides ja väikesaartel – selleks kasutatakse  Corpuls telemeditsiinisüsteemi serverite teenuseid.

Süsteem võimaldab eluliste näitajate ja EKG edastamist reaalajas konsulteerivale arstile ning selle kasutuselevõtt parandas tunduvalt telekonsulatsioonide ja kiirabiteenuse kvaliteeti.

Haiglasiseselt on regionaalhaigla juba kolm aastat rakendanud äppi iPalat, mis võimaldab konsulteerival arstil juurdepääsu patsiendi andmetele mis tahes punktis. Samal printsiibil põhinev juurdepääs plaanitakse luua ka patsientidele nende andmetele.

Samas tõdes Marko Kilk, et kaugteenuste tänane seis on kaugel ideaalist. «Tänased kaugteenused hoiavad küll kokku patsiendi aega ja raha, aga praegune teenusedisain eeldab, et teisel pool on ikka arst. Seega tänased kaugteenused ei hoia kokku arsti aega,» tõdes ta.

Kõige olulisemaks peab Kilk uues strateegias kirjeldatud terviklikku juhtumikäsitlust. «Teeme kalleid raviprotseduure ja  sellele peab järgnema järelravi ja monitooring. Kui meil on ennetusest kuni järelravi lõpuni plaan teada, siis saame paremini jälgida, kuidas raviplaani täidetakse ja kuidas konkreetsele patsiendile valitud ravijuhis sobis,» ütles ta.

Üldisemalt näeb valitsuselt heakskiidu saanud strateegia ette, et kaugteenuste alla koonduvad teletervishoid, telehooldus ja kõikvõimalikud m-teenused ning seda nii esmatasandil, eriarstiabi, õenduse ja hoolduse ning  ennetustegevuse tasandil. Seda kõike arendatakse vastukaaluks paratamatule tervise- ja hoolekandetöötajate  arvu vähenemisele, probleemidele tervishoiuteenuse kättesaadavusega ning teenuseosutamise kulude kasvule.

Uute võimalustena näeb kava ette ka näiteks tervetelt inimestelt ning inimeste endi poolt mõõdetud andmete jäädvustamist andmebaasides – olgu neiks näiteks inimeste kasutatavad nutirakendused, spordiklubis või jooksurajal tehtu ja erinevad sensoriandmed.

Strateegiat kokku kirjutanud teenuste töörühm tegi täpsemalt näiteks ettepaneku luua võimalus turvalise ja Haigekassa poolt ametliku teenusena tunnustatud e-ja videokonsultatsiooni osutamiseks eri kanalite kaudu.

Tagasi üles