Muudatusettepanekute kohaselt ei pea tulevikus e-residentsuse taotleja tõestama tugevat seost Eestiga. Kui siiamaani pidid e-residentsuse taotlejad tõestama kas seost Eesti riigiga või põhjendatud huvi kasutada Eesti riigi e-teenuseid, siis ministeeriumi hinnangul on nimetatud tingimuste kehtestamine põhjustanud taotluste menetlemisel liigset tööd ja ajakulu, samas kui enamik tulevasi e-residente ei pruugi digi-ID taotlemisel veel täpset digi-ID kasutamise vajadust ette teada.

Eestiga seose nõude kaotamine ning seeläbi võimalike taotlejate ringi laiendamine suurendab ministeeriumi hinnangul e-residendi digi-ID kuritarvitamisega seotud võimalike riskide esinemise sagedust.

Ministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse sõnul võib nüüd e-residendiks saada ka inimene, kellel ei ole Eestiga seost, kuid kes soovib heauskselt e-residendiks saada. «Otstarbekas on suunata ressurss, mis praegu läheb Eestiga seose kontrollimisele, samuti isikute taustakontrolliks ja järelkontrolliks,» ütles Annus BNS-ile.

E-residentsuse taotluste kogumise ja väljastamise ülesanded saab edaspidi anda eraõiguslikule isikule, erinevalt praegusest olukorrast, kus e-residentsuse taotleja peab pöörduma kas politsei- ja piirivalveameti (PPA) teenindusse või Eesti välisesindusse. Uus kord oleks sarnane viisataotluste vastuvõtmise ja biomeetriliste andmete võtmise korrale, kus välisministeeriumil on õigus anda ülesanded halduslepingu alusel üle eraõiguslikule isikule, kes vastab esitatavatele nõuetele.

«Otsuse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise või sellest keeldumise kohta teeks ka sel juhul politsei- ja piirivalveamet. Millistes riikides see võimalus kõigepealt kasutust leiab, sõltub eelkõige Eesti välis- ja majanduspoliitilistest huvidest. Eelnõuga luuakse võimalus usaldusväärsete teenusepakkujate kaasamiseks, kuid konkreetsed edasised sammud laiendamise osas veel selguvad,» ütles Annus.

Siiamaani on olnud üheks takistuseks e-residentsuse kasutatavuse juures tõsiasi, et Eestis ettevõtlusega tegelemiseks vajaliku pangakonto loomiseks peab isik füüsiliselt Eestisse tulema, siis seadusmuudatuste kohaselt võimaldataks krediidiasutustel soovi korral viia isikutuvastus läbi infotehnoloogiliste vahendite teel.

Seda juhul kui järgitakse nelja tingimust – isikusamasuse tuvastamiseks kasutatakse infotehnoloogilisi vahendeid, mis võimaldavad protseduuri salvestada ja seda taasesitada, isiku tuvastamiseks kasutatakse Eesti Vabariigi väljaantud digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumenti, isiku tuvastamiseks kasutatakse isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmeid ja krediidiasutus järgib tugevdatud hoolsusmeetmeid.

Juhul kui krediidiasutused tuvastavad isiku kaudselt, peab kohaldama tugevdatud hoolsusmeedet – tehinguga seotud esimese makse peab tegema konto kaudu, mis on avatud tehingus osaleva isiku või kliendi nimel krediidiasutuses, kes on registreeritud või kelle tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded.

Lisaks antakse krediidiasutustele õigus e-residendiga sõlmitud leping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda juhul, kui isik kaotab oma e-residentsuse või ilmnevad asjaolud, mis peaks viima e-residentsuse ära võtmisele.

Samuti muudetakse pangaliidu ettepanekul pangasaladuse mõistet ja avaldamise tingimusi nõnda, et krediidiasutusele antakse õigus avaldada PPA-le infot, et e-residendiga on avatud või suletud pangakonto. Eesti pangaliidu esindaja sõnul tuleneb muutus tehnilisest aspektist, kui pank küsib PPA-lt e-residendi kohta andmeid, saaks PPA lepingu sõlmimisest nagunii teada. Kui krediidiasutuses tulevad ilmsiks asjaolud, mis võiksid olla aluseks e-residentsuse ära võtmiseks, peab asutus sellest PPA-d teavitama.