Kõigi märkide kohaselt ootab meil peagi algaval aastal ees kümneid läbimurdelisi tehnoloogiauuendusi nii rakenduste, seadmete kui teenuste valdkonnas ja osad neist võivad pikemas plaanis muuta põhjalikult meie igapäevaelu.
Võttes kokku mitmete tehnoloogiaettevõtete, erialaportaalide, finantsasutuste ja teenusepakkujate info, võiksid Eestis seitse oodatumat uuendust järgmisel aastal olla järgmised.
1. Mobiilimaksed võtavad koha sisse
Teatavasti puudub hetkel Eesti veel kaupluste makseterminalidel kontaktivaba NFC-maksevõimekus, seega on maksevõimalusteks sularaha või plastkaardid. Alates 2016. peavad kõik uued väljastatud terminalid olema aga VISA kaartide NFC-võimekusega, 2017. aastast kõik uued terminalid aktsepteerima ka MasterCardi NFC-tehinguid ja alles 2020. peavad olema kõik terminalid NFC võimekusega. Seega on üleminekuperiood saabumas ning võib olla saame juba algaval aastal kogeda mõnes uuendusmeelsemas kaupluses makset, milleks piisab oma nutitelefoni asetamisest makseterminali vastu.
2. Virtuaalne reaalsus saab reaalsuseks
Saabub aeg virtuaalsed ja päriselu kombineerivad prillid silme ette tõmmata ja kogeda kodudiivanil istudes oma lemmikansambli kontserti justkui esireas hüpates, kihutada mööda ameerika raudteed, võidelda magamistoas seintest väljaronivate koletistega või osaleda peaaegu päriselt koosolekul, mille maha magasite. Seda kõike võimaldavat tehnikat ja rakendusi on turule tulemas tõesti palju: Juba tuttavad Samsungi Gear VR, Google’i Cardboard, Oculuse prillid nimega Rift, HTC Vive, Sony PlayStation VR. Microsoft tuleb vast lõpuks välja kauaoodatud HoloLens’i teenusega. Taas üks nähtus, mis muudab maailma kogemist avaramaks ja viia meid kohtadesse ja situatsioonidesse, kuhu päriselu me iial ei satuks. See tehnoloogia näitab vägagi ilmekalt seda, kui kerge on ära petta inimese aju ja seeläbi kogu organismi.
3. Juhtmed tuleb välja vahetada
Pealtnäha tühine, aga meid kõiki puudutav uuendus: algav aasta saab kindlasti uue USB-C juhtme võidukäigu alguseks. Tavakasutaja jaoks olulisim on selle puhul asjaolu, et enam pole vaja nuputada, mis pidi telefonilaadija otsik laadimiseks või teiste seadmetega ühendamiseks seadmesse pista. Energia liigub selles juhtmes kahes suunas, seega saab sülearvuti puhul sellega seadet nii laadida kui teiste seadmetega ühendada. Ka selle läbilaskevõime on suurem, seega saavad akud kiiremini täis. Sel aastal võeti uus USB kasutusele näiteks uusimatel Lumia ja Nexus 6P telefonidel, nüüd on oodata olulisemat laienemist paljudele seadmetele, sh kõvaketastele ja monitoridele.
4. Asjadeinternet ümbritseb meid kõikjal
Tasub järjest enam asuda kaaluma selliste kaugjuhitavate kodumasinate ostmist, mille puhul ei oskaks võib olla esimese hooga arvatagi, mis kasu oleks selle ühendamisel internetiga. Külmkapid, pesumasinad, veepuhastajad, pistikud, lülitid, turvakaamerad, garaažiuksed, küttesüsteemid, elektriimõõturid – kõik need on peagi iseenesestmõistetavalt keskkonsoolide vahendusel juhitavad üle mobiiliäppide ja arvutite. Pole vist maja märkida, et kui nutikaks ja ühendatuks on juba sel aastal muutunud meie kellad, telerid ja muud elektroonikavidinad – peagi on järg tulemas jalanõude, püksirihmade ja kalakeede näol. Apple’i, Amazoni, Samsungi ja Google’i kõrval on nutikodu lahendusi pakkumas meie enda Telekomgi.
5. Kõrvaklapid muutuvad tõeliselt juhtmevabaks
Bluetoothi abil ühendatavad kõrvaklapid pole muidugi enam mingi uudis, kuid algaval aastal on see pigem muutumas igapäevaseks ning uuendusi on tulemas mitmeid. Kõige jõulisemalt käivad kuulujutud selle üle, et Apple’i järgmise aasta lipulaevaks saaval telefonil puudub sisend kõrvaklappide ühendamiseks sootuks. Samsung teatas eile, et tuleb nädala pärast USA-s algaval tehnikamessil CES välja uue tehnoloogiaga nimega TipTalk, mis võimaldab nutiseadmete pakutavaid helisid vastu võtta sootuks ilma kõrvaklappideta. Räägitakse ka sellistest seadmetest nagu Bragi Dash ja Alpha Skybuds, mille puhul pole juhtmeid vaja ka kummagi kõrva klappide endi vahel.
6. Vestlusprogrammide kombitsad haaravad üha laiemalt
Tarkvaratootjad on võtnud selge suuna integreerida vestlusprogramme oma kõikidesse teistesse toodetesse – me ei saa ju kogu ärkveloleku aja leppida kuidagi mõttega, et me pole oma ärkveloleku aja kogu maailmaga chattimiseks olemas. Microsoft tuli juba sel aastal välja uue Office’iga, kus Skype on sisseehitatud nii Excelisse kui Wordi. Firefox integreeris oma brauserisse Hello-nimelise messengeri. Teisalt on ka sõnumivahetusprogrammid ise muutunud jõuliselt «targemaks», videokõnede pidamine on neis nüüd muutunud kohustuslikuks, peagi saame neis broneerida laudu restoranides, sopata veebipoodides ja teha läbi nende kingitusi oma vestluskaaslastele. Sotsiaalvõrgustikud on saanud lahutamatuks osaks nutitelerite äppide seas. Nii Outlook kui Gmail on vaikselt ka kindlalt kaotamas ära erinevusi vanade heade meiliprogrammide ja messengeride vahel – pole välistatud, et juba aastal 2016 saab teoks nende kahe nähtuse lõplik funktsionaalne ja hiljem ka nimeline ühinemine.
7. Hiina mobiilide võidukäik
Juba käesolev aasta näitas üle maailma, et telefone osatakse teha ka väljaspool Samsungi, Apple’i, LG, Microsofti ja Sony tehaseid. Hiina mobiilitootjate turuosa kasv on olnud pehmelt öeldes revolutsiooniline – Huawei on tõusnud lausa kolmandale kohale. Tohutu koduturu jõud on andnud sellistele tegijatele nagu Huawei ja Xiaomi võimaluse siseneda jõuliselt teistesse maailmajagudesse ning aasta 2016 tõotab tulla nende USA turu võidukäigu aastaks. Hiina on suutnud seljataha jätta oma toodete kehva kvaliteedi maine ning nii disaini kui tehniliste omaduste poolest ei jääda teistele mitte milleski maha. Pigem on oldud osade näitajate poolest konkurentidest eeski, võtkem või iiriseskanneri või imehästi töötavad sõrmejäljelugerid. Eesti tehnikaajakirjanikudki valisid selle aasta telefoniks hiinlaste OnePlus’i. Seega tasub mobiilipoodides kindlasti valikut avarama pilguga uurida.
Millele veel tasub tähelepanu pöörata on muidugi mobiilsus laiemalt. Tasub teada, et juba ligi pool maailma internetimahtudest liigub juba täna läbi mobiilse interneti ning selle võidukäik Indias on alles alanud. Mobiilid on kontrollimas üha enam kogu meie elu ja seadmeid meie ümber, peagi saavad nad lahutamatuks osaks meie autode juhtimissüsteemidest, displeidesse on äpid muidugi integreeritud juba praegu. Mobiilsuse kasv toob kaasa muidugi ka selle, et oma telerites ei ole meil enam saateid vaadata lihtsalt võimalik sel ajal, mil seda on pakkumas saatekavade meistrid televisioonitegijate kontorites.
Isejuhtivaid autosid me 2016. aastal meie teedel veel ei näe ning vaatame huviga, kuhu on veel edasi areneda miljardikülastuse päevase piiri ületanud Facebookil.
