/nginx/o/2015/08/07/4357501t1h4fdc.jpg)
Eesti kodanikel on juba pea nädal aega võimalus saada paljude riigi avalike teenuse osutajatelt dokumente ametlikult elektrooniliselt, mis tähendab ühtlasi seda, et sellise tähitud e-dokumendi avamist loetakse kättetoimetamise kinnituseks ning tiksuma hakkavad näiteks edasikaebamise tähtajad.
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) saatis täna sadadele tuhandetele eesti.ee kasutajatele e-kirja, milles teatas, et kui nood jäävad ka edaspidi eesti.ee e-posti kasutajaks, saavad asutused neile selle aadressi kaudu dokumente ja teateid saata, ilma et peaksid selleks iga kord kontaktandmeid või nõusolekut küsima.
«Ühtlasi tähendab see, et nõustute dokumentide elektroonilise kättetoimetamisega neil juhtudel, kui nõusoleku küsimine on ette nähtud seadusega. Sel juhul sõltub ka näiteks kaebamise tähtaeg sellest, millal Te kättetoimetatud dokumendi avate,» seisab RIA kirjas. Ühtlasi märgib amet, et kasutajad võivad igal ajal oma nõusoleku tagasi võtta – selleks tuleb vaid lõpetada eesti.ee e-posti suunamine.
Seega pelgalt kirja saatmisest eesti.ee meiliaadressile või mobiiltelefonile ei piisa dokumendi elektrooniliselt kättetoimetatuks lugemisest. See juhtub alles siis, kui inimene siseneb kirjas viidatud veebikeskkonda ja avab selle dokumendi seal – selle tulemil jõuab ka dokumendi saatjale väljastustõend.
Riigiportaalist ei pea põgenema
RIA analüütiku Anto Veldre sõnul liiguvadki moodsas e-riigis teenused e-keskkondadesse - sedasi hoitakse kokku päris mitu metsatäit puid, ühtlasi muutuvad teenused kiiremaks ja kvaliteetsemaks ning Eesti riigikorraldus muutub kuumaks kaubaks maailmaturul.
«Kahjuks on asja juures ka pisike nüanss – mõnikord polegi inimene teenuse kättesaamisest huvitatud: seda põhiliselt siis, kui mõne kirja kättesaamisel või mittekättesaamisel on isikule juriidilised tagajärjed, näiteks hakkab tiksuma mõni tähtaeg või tuleb võtta mõni ebameeldiv kohustus. Eks alati leidub mingi protsent inimesi, kes tahavad ja suudavadki elukondliku kavaluse abil oma kohustuste eest põgeneda,» ütles Anto Veldre.
Veldre sõnul võimaldas RIA-l uudset teenust pakkuma hakata haldusmenetluse seaduses juba aastast 2002 olev säte, mille kohaselt loetakse dokument toimetatakse isikule elektrooniliselt kätte, kui isik on sellega nõus.
«Praegune süsteem on loodud sedasi, et e-mail sisaldab vaid teavitust. Teavitus informeerib inimest, et talle mõeldud e-dokument on saabunud – ei enamat. Dokumendi enda lugemiseks tuleb inimesel ikkagi eesti.ee portaali sisse logida, liikuda alamjaotisse «Minu dokumendid» ning alles seal dokumenti avades tekib saatja jaoks väljastusteade,» selgitas Veldre.
Siin on suur sarnasus tähitud kirja väljastusteatega, mis tekib alles postkontoris kirja kätte saades, mitte aga hetkel, mil postiljonitädi teavituslehe postkasti pistab.
Kogu teavituste ökosüsteem pole veel sugugi valmis – paljud ametlikke kirju saatvad asutused pole Veldre sõnul täna veel võimelised automaatseid väljastusteateid töötlema – see võimekus tuleb luua iga asutuse infosüsteemis eraldi.
eesti.ee uued kasutustingimused asuvad siin.