Tehnika-aasta 2016 läbimurded

Virtuaalreaalsus võib reaalsuseks saada juba sel aastal.

FOTO: Vida Press

Kõigi märkide järgi ootab meid tänavu kümneid läbimurdelisi tehnoloogiauuendusi nii rakenduste, seadmete kui ka teenuste valdkonnas ning osa neist muudab päris kindlasti põhjalikult meie igapäevaelu juba üsna pea.

Nii käib poes maksmise Apple Pay lahenduse abil

FOTO: Eric Risberg/AP

SIM-kaardid

FOTO: DADO RUVIC/REUTERS

Oculus Rifti virtuaalprillid.

FOTO: Sipa USA/Bizu Tesfaye/Sipa USA

1. Telefoninumbrid vajuvad vaikselt ajaloo prügikasti

Ma ei imestaks üldse, kui mõni telefoniga esmatutvust tegev laps juba sel aastal vanematelt küsib, et mis see helistamine teil oligi. Asi on lihtsalt selles, et sõnumivahetusprogrammid Messenger,

Skype jt on osutunud nii kasutatavaks ja võimalusterohkeks, et vajadus aastakümneid abiks olnud telefoninumbrite järele kaob pigem varem kui hiljem. Rääkimise ja tekstisõnumite vahetamise kõrval saab ju vestlusprogrammide abil teha tohutult palju muudki, näiteks saata kleebiseid, fotosid, videoid, heliklippe, GIFe, teavet oma asukoha kohta – ning viimase uuendusena ka raha üle kanda. Pluss muidugi videokõned.

Samad programmid laienevad ka paljudesse muudesse teenustesse – me ei saa ju kogu ärkveloleku aja leppida mõttega, et pole kogu maailmaga tšättimiseks olemas. Microsoft tuli juba välja uue Office’iga, kus Skype on sisse ehitatud nii Excelisse kui ka Wordi. Firefox integreeris oma brauserisse Hello-nimelise jutuprogrammi. Outlook ja Gmail on vaikselt, aga kindlalt kaotamas erinevusi vanade heade meiliprogrammide ja messenger’ide vahel – pole välistatud, et juba tänavu saab teoks nende kahe nähtuse lõplik funktsionaalne ja hiljem ka nimeline ühinemine.

 2. Virtuaalne reaalsus kujuneb reaalsuseks

Saabub aeg virtuaalset ja päriselu kombineerivad prillid pähe panna ning nautida kodus diivanil istudes lemmikansambli kontserti justkui esireas hüpeldes, kihutada mööda Ameerika raudteed, võidelda magamistoas seintest välja ronivate koletistega või osaleda peaaegu päriselt koosolekul, mille maha magasid. Seda kõike võimaldavat tehnikat ja rakendusi tuleb turule palju: juba tuttavad Samsungi

Gear VR, Google’i Cardboard, Oculuse prillid nimega Rift, HTC Vive, Sony PlayStation VR. Microsoft tuleb kindlasti lõpuks välja kauaoodatud HoloLensi teenusega. Taas üks nähtus, mis muudab maailma kogemist avaramaks, viies meid kohtadesse ja hetkedesse, kuhu me päriselus iial ei satuks. See tehnoloogia näitab vägagi ilmekalt, kui kerge on ära petta aju ja niiviisi kogu inimest.

 3. SIM-kaardid kaovad

Pea kõik suuremad tehnoloogiaettevõtted loovad praegu telefone, millel puudub igasugune vajadus sisestada või vahetada mobiilioperaatorite pakutavaid klassikalisi plastist SIM-kaarte. Tegemist on täiesti uut tüüpi SIM-kaardi standardiga, mis muudab teenusepakkujatega liitumise ja nende vahel liikumise märgatavalt lihtsamaks. Täpsemalt käib jutt telefonidesse sisse ehitatud SIM-kaardist nimetusega eSIM, mis jääb sinna ka juhul, kui inimene teenusepakkujat vahetab. Seega kaob igasugune vajadus ühe operaatori SIM-kaardi vahetamise järele ning operaatori vahetamisel saab muudatused teha seadmes sätteid muutes – numbriga seotud andmeid hoitakse telefoni turvamoodulis. Eesti on üks esimesi riike maailmas, kus sellised seadmed juba esimesel poolaastal kasutusele tulevad, esialgu küll nähtavasti testimiseks.

 4. Juhtmed tuleb välja vahetada

Pealtnäha tühine, aga meid kõiki puudutav uuendus: sel aastal algab kindlasti uue USB-C juhtme võidukäik. Tavakasutajale on sel puhul olulisim asjaolu, et enam pole vaja nuputada, mis pidi telefonilaadija otsik laadimiseks või teiste seadmetega ühendamiseks seadmesse pista. Energia liigub sellises juhtmes kahes suunas, seega saab sellega sülearvutit vm nii laadida kui ka teiste seadmetega ühendada. Ka juhtme läbilaskevõime on suurem ning tänu sellele täituvad akud kiiremini. Möödunud aastal võeti uus USB kasutusele näiteks uusimatel Lumia ja Nexus 6P telefonidel, nüüd on oodata olulisemat laienemist paljudele seadmetele, sh kõvaketastele ja monitoridele.

 5. Asjade internet ümbritseb meid kõikjal

Üha enam tasub kaaluda selliste kaugjuhitavate kodumasinate ostmist, mille kohta ei oska esimese hooga ehk arvatagi, mis kasu oleks nende ühendamisest internetiga. Külmkapid, pesumasinad, veepuhastajad, pistikud, lülitid, turvakaamerad, garaažiuksed, küttesüsteemid, elektrimõõturid – kõik need on peagi keskkonsoolide vahendusel juhitavad mobiiliäppide ja arvutite abil. Pole vist vaja märkida, kui nutikaks ja ühendatuks on juba sel aastal muutunud meie kellad, telerid jm elektroonikavidinad – peagi jõuab järg jalanõude, püksirihmade ja kaelakeede kätte. Apple’i, Amazoni, Samsungi ja Google’i kõrval pakub nutikodu lahendusi meie enda Telekomgi.

 6. Kõrvaklapid muutuvad tõeliselt juhtmevabaks

Bluetoothi abil ühendatavad kõrvaklapid pole enam mingi uudis, kuid alanud aastal muutub see pigem igapäevaseks ning uuendusi on tulemas palju. Kõige jõulisemad kuulujutud kinnitavad, et Apple’i tänavuseks lipulaevaks saaval telefonil puudub sisend kõrvaklappide ühendamiseks sootuks. Samsung tuli USAs toimunud tehnikamessil CES välja uue TipTalk-tehnoloogiaga, mis võimaldab nutiseadmete pakutavaid helisid vastu võtta kõrvaklappideta. Räägitakse ka sellistest seadmetest nagu Bragi Dash ja Alpha Skybuds, mille puhul pole juhtmeid vaja ka kummagi kõrva klapi vahel.

 7. Mobiilimaksed võtavad koha sisse

Eesti kaupluste makseterminalidel puudub seni veel kontaktivaba NFC-maksevõimekus (NFC ehk Near Field Communication ehk kontaktivaba lähiväljatehnoloogia – piisab, kui panna asjad teineteisele lähedale, et info liikuma hakkaks), seega on maksevõimalusteks sularaha või plastkaardid. Sellest aastast peavad kõik uued väljastatud terminalid olema aga VISA kaartide NFC-võimekusega ning tulevast aastast aktsepteerima ka MasterCardi NFC-tehinguid. Kõigi terminalide NFC-võimekus muutub kohustuslikuks 2020. aastal. Seega on praegu käsil üleminekuaeg ning võib-olla saame juba tänavu mõnes uuendusmeelsemas kaupluses maksta nii, et asetame oma nutitelefoni makseterminali vastu.

 8. Hiina mobiilide võidukäik

Juba möödunud aastal oli selge, et telefone osatakse teha ka väljaspool Samsungi, Apple’i, LG, Microsofti ja Sony tehaseid. Hiina mobiilitootjate turuosa kasv on olnud pehmelt öeldes revolutsiooniline – Huawei tõusis lausa kolmandale kohale. Tohutu koduturu jõud on andnud sellistele tegijatele nagu Huawei ja Xiaomi võimaluse siseneda jõuliselt teistesse maailmajagudesse ning tänavu tõotab alata nende võidukäik USA turul. Hiina on suutnud murda oma toodete kehva maine; disaini ega tehniliste omaduste poolest ei jääda teistele mitte milleski maha. Pigem ollakse osa näitajate poolest konkurentidest ees, võtame või iiriseskanneri või imehästi töötavad sõrmejäljelugerid. Eesti tehnikaajakirjanikudki valisid eelmise aasta telefoniks hiinlaste OnePlusi. Seega tasub mobiilipoodides laiema pilguga ringi vaadata.

Millele veel tasub tähelepanu pöörata, on muidugi mobiilsus laiemalt. Tasub teada, et ligi pool maailma internetimahtudest liigub juba praegu läbi mobiilse interneti ning selle võidukäik Indias on alles alanud. Mobiilid kontrollivad üha enam kogu meie elu, peagi saavad nad meie autode juhtimissüsteemide lahutamatuks osaks. Kuvaritesse on äpid integreeritud muidugi juba praegu. Mobiilsuse kasv toob kaasa olukorra, et me ei saa enam vaadata telesaateid ajal, mil neid pakuvad saatekavameistrid.

Isejuhtivaid autosid 2016. aastal meie teedel veel ei näe, samas ootame huviga, kuhu on veel edasi areneda päevas miljardi külastuse piiri ületanud Facebookil.

Tagasi üles