Arvuti protsessor ei ole lihtsalt üks osa arvutist, vaid see on kogu seadme aju, selgitab Sinu moodi tehnoloogiaportaal Digitark. Protsessor määrab ära, kui kiire või aeglane su isiklik rüperaal või lauaarvuti on.
Mida teada protsessorist uue arvuti valimisel?
Arvuti protsessor võtab vastu info, mida talle edastad, olgu see kausta avamine või rakenduse tööle panemine ning saadab selle edasi ülejäänud süsteemile. Protsessoritel on kaks põhitootjat – Intel ja AMD –, kes haaravad turuosa suisa 99,5% ulatuses, kirjutab Digitark.
Millised on su põhilised tegevused?
Kas sa loed ainult veebilehti ja uudiseid ning vastad meilidele? On sul ka huvi vahetevahel mängida nii internetis kui ka niisama ning millised need mängud oleksid? Või on sul arvutit tarvis tõsiseks töötegemiseks, näiteks multimeedia töötlemiseks? Kui oled eelneva endale selgeks teinud, saad liikuda esimese komponendi juurde.
Tuumade arv
Suur enamus praegustest arvutitest sisaldavad endas rohkem kui ühte tuuma. Mida rohkem on arvutil tuumi, seda rohkem protsesse saab arvuti üheaegselt töökorras hoida. Pelgalt info, et protsessoril on kaks tuuma, ei ole ka alati piisav – protsessorid on erinevad ning paljudel on ka kasutusel tehnoloogiad, mis tekitavad virtuaalselt rohkem tuumi juurde.
Taktsagedus
Protsessori taktsadegus on järgmine omadus, mida tuleb valikut tehes arvestada. Taktsadegus näitab, mitu arvutust suudab arvuti teha ühe ühiku jooksul. Taktsagedust mõõdetakse hertsides. Tänapäeva protsessorid on niivõrd võimsaks tehtud, et kasutusele on võetud gigahertsid ehk GHz.
Lähtudes eelnevast tuumade arvu infost, siis GHz ise ei ütle sulle väga palju. Näiteks võrdleme kahte erinevat arvutit: Kui sul on 2 GHz ühetuumaline protsessor ja teine 1 GHz kahetuumaline protsessor, siis ühe lihtsa toimingu jaoks ei ole nendel kahel sinu jaoks mingit vahet. Tavakasutajale soovitan ma 1,5-2GHz vahelist protsessorit.
Jaga enda digitarkusi ka, postita Instagramis tagi-iga #digitarkadeklubi