Ilves: Eesti digilahendused tuleb viia üle kogu maailma

Maailmapanga raporti tutvustamine

FOTO: Mobiilifoto

Maailmapanga digitaalse arenguraporti kohaselt on Eestis avalikud e-teenused maailma arenenuimad, kuid ettevõtted on IT-lahenduste kasutuselevõtul olnud tagasihoidlikud, ütles raporti koostamist kaasjuhtinud president Toomas Hendrik Ilves.

Maailmapanga 2016. aasta arenguaruanne «Digitaalsed dividendid» uurib,  kuidas erinevad tehnilised lahendused võivad olla demokraatia läbipaistvuse aluseks ning toetada kiiret majandusarengut.

«Selline läbipaistvus, nagu Eestis praegu näeme, tuleneb vaid sellest, et meil on kogu info avalikult kättesaadav,» ütles Ilves. «Kuigi internet, mobiiltelefonid ja teised digitaaltehnilised lahendused levivad arengumaades kiirest, ei tähenda see, et tulemuseks on alati sellised digitaalsed dividendid nagu majanduskasv, rohkem töökohti ja paremad avalikud teenused.»

Palju olulisem on Ilvese sõnul see, mida tehakse riigijuhtimise ja seadusandluse tasandil. «IT-tehnoloogia annab maksimaalse kasu vaid nendes riikides, kus on loodud tugev õigusriik, kus kasutatakse hea riigijuhtimise tavasid ning kus on läbi viidud digilahendusi toetavad laialdased reformid. »

Kui need sammud pole astutud, siis võib tehnoloogia asuda Ilvese sõnul töötama eeltoodule vastupidises suunas – loomaks näiteks autoritaarset e-politsei riiki. Ilves tõi näitena Venemaa, kus juba aastast 2003 kehtib seadus, mille kohaselt peavad ISP-de (internetiteenuse pakkujad) kaablid minema läbi FSB (föderaalne julgeolekuteenistus).

«Või kui võtame Moldova, siis see on üks väheseid riike, mis on võtnud kasutusele meie X-tee, siis see ei takistanud ühel selle eelmistest peaministritest varastada kaheksat protsenti riigi SKT-st. Tehnoloogia võimaldab küll väga palju, kuid alused peavad olema paigas,» sõnas Ilves.

«Tehnoloogial on alati kaks poolt. Kui me  tahame, et demokraatia võidaks, siis peame  suruma, et meie enda riigikorraldus oleks liberaalne, demokraatlik ja avatud ning selline, kus ei riivataks inimõigusi,» ütles Ilves.

Raporti kohaselt tuleb maailmas praegu regulatsioonide parandamise kõrval peaeesmärgina vähendada digitaalset lõhet arenenud ja vähemarenenud riikide vahel, et internet oleks taskukohaselt kõigile kättesaadav ning turvaline. Maailmas puudub hetkel neljal miljardil inimesel püsiv ligipääs internetile.

Ilves tõi majandus pärssiva näitena välja selle, et ka Euroopa sees tuleb paljudes lennujaamades maksta ikka veel raha selle eest, et ajutiselt interneti kasutada.

Mis puutub veel Eesti arengut, siis toob raport välja nii Eesti tugevusi kui nõrkusi. «Väga kõrgel tasemel on meie avaliku sektori IT-lahendused nagu ID-kaart ja X-tee. Erasektoris ei ole meil aga kõik väga hästi. Kliendihaldusprogrammide kasutamisel on Eesti pigem Bulgaaria kui Põhjamaade tasemel,» tõi Ilves näite.

«Meie erasektor ei ole võtnud piisavalt kasutusele IKT-lahendusi. Kui minna IT-sektorist väljapoole, siis on IT-teenuste kvaliteet ja kasutus väga madalal,» ütles Ilves.

Ilvese sõnul tuleb Eestil üle maailma jagada oma e-riigi rajamise kogemust  - eriti arengumaades ja rahvusvahelistes organisatsioonides. «Eesti e-kodaniku kontseptsioon ja selle najal ehitatud e-riigi mudel on raporti kohaselt maailmas kõige arenenumaks ja toimivamaks Ainuüksi see, mida me säästame riigi pakutavate e-teenuste läbi, annab riigile korraliku kasvuimpulsi.»

«Kui te selle raporti alla laadite, siis saate veelgi rohkem tabeleid selle kohta, et Eesti digilahendused tuleb viia üle kogu maailma,» ütles Ilves.

Selle raporti ulatus on üks tema hinnangul mõjukamaid Eesti arengukoostöö projekte üldse.  Raportit on praeguseks alla laaditud kümneid tuhandeid kordi ning seda tutvustatakse ligi 50 riigis.

Tagasi üles