Antarktikast pärit seened jäid Marsi tingimustes ellu

Antarktikas Victoria maal asuvad McMurdo kuivad orud.

FOTO: SCANPIX

Teadlaste poolt Antarktikast kogutud mikroskoopilised seened jäid Rahvusvahelises kosmosejaamas (ISS) 18 kuud Marsile sarnanevates tingimustes ellu. Vastav teadusuuring pakub uut informatsiooni, mille abil punaselt planeedilt elu otsida, kirjutab Science Daily.

Antarktikas Victoria maal asuv McMurdo kuivade orgude piirkond sarnaneb oma tingimustelt kõigist Maal leiduvatest paikadest kõige rohkem Marsile. Tegu on meie planeedi ühe kuivema ja vaenulikuma keskkonnaga, kus tugevad tuuled pühivad minema ka lume ja jää.  Sellise äärmusliku kliima tingimustele suudavad vastu panna vaid teatud samblikud ning nn krüptoendoliitsed mikroorganismid, mis suudavad ellu jääda kivide pragudes.

Mõned aastad tagasi külastas McMurdo kuivasid orgusid grupp Euroopa teadlasi, et koguda kahe krüptoendoliitse seeneliigi  Cryomyces antarcticus ja Cryomyces minteri proove. Teadlased saatsid kogutud proovid Rahvusvahelisse kosmosejaama ISS. Seal paigutati need Marsile sarnanevasse tehiskeskkonda, et vaadelda, kuidas nad sellele reageerivad ning keskkonnas elus püsida suudavad.

Täpsemalt veetsid osa Antarktikast pärit seentest 18 kuud spetsiaalsetes kambrikestes, mille atmosfäär koosnes 95 protsenti süsinikdioksiidist, 1,6 protsenti argoonist, 0,15 protsenti hapnikust ning 2,7 protsenti lämmastikust.  Lisaks pidid proovid vastu pidama Marsi pinda tabava ultraviolettkiirguse tasemele (kõrgem kui 200 nanomeetrit) ning 1000 paskali suurusele rõhule.

«Kõige olulisemaks tulemuseks oli see, et rohkem kui 60 protsenti endoliitsete kogukondade rakkudest jäid Marsi keskkonnas terveks või täpsemalt öeldes, nende rakkude DNA stabiilsus oli ikka veel kõrgel tasemel,»  selgitas uuringu üks läbiviija, Hispaania riikliku kosmosetehnoloogiainstituudi teadur Rosa de la Torre Noetzel.

Ta selgitas, et tegu on vaid ühe eksperimendiga suuremast projektist LIFE, mille käigus on juba jälgitud mitmete mikroorganismide käekäiku ISSis loodud keskkonnas.

«Tulemused aitavad hinnata mikroorganismide ellujäämisvõimet ja pikaaegset stabiilsust. Seda olulist informatsiooni saab kasutada järgmistes Punaselt planeedilt elu otsimisega seotud eksperimentides,» lisas ta.

Möödunud aasta detsembris ilmus teadusajakirjas Astrobiology ka teemat käsitlev artikkel, millega saab tutvuda siin.

Tagasi üles