Teadlased jõudsid lähemale inimese eluea pikendamise saladusele

Laborihiir

FOTO: SCANPIX

Mayo instituudi teadlastel õnnestus vananenud rakkude elimineerimise abil pikendada geneetiliselt muundatud laborihiirte eluiga 35 protsenti, kirjutab Engadget.

«Rakkude vananemine on bioloogiline mehhanism, mis töötab kui hädapidur, mida kahjustatud rakud kasutavad pooldumise peatamiseks,» selgitas üks teadusuuringu autoritest, Mayo Clinicu biokeemia ja molekulaarbioloogia osakonna juht Jan van Deursen.

Teadlased andsid geneetiliselt muudetud hiirtele ravimit, mis võttis sihikule vananenud rakud. Ravimit saanud närilised elasid tavalisest 25-35 protsenti kauem ning olid ka parema tervise juures ja aktiivsemad. Lisaks töötasid nende südamed ja neerud paremini kui tavalistel laborihiirtel.

Testitud hiirtel esines ka vähem kasvajaid.

«Vananenud rakkude pooldumise peatamine on oluline kasvajate ennetamiseks. On väja käidud teooria, et peale hädapiduri tõmbamist ei ole neid rakke enam vaja,» selgitas van Duersen. See tähendab, et need rakud enam ei pooldu ning seega ka ei ladestu loomade ja inimeste vananemise käigus.

Mayo Clinicu molekulaarbioloogi Darren Bakeri sõnul võiks sama ravim teoreetiliselt kaasa aidata ka inimeste eluea pikendamisele, kuna vananenud rakud ei voha eriti kiiresti.

«Juhul, kui see toimiks ka inimeste puhul, suudaks ravim kiirelt ja efektiivselt elimineerida piisava hulga vananevaid rakke, mis omakorda omaks positiivset mõju inimese tervisele ja elueale.»

Teoreetiliselt võiks see keskmise eluea tõsta 95-100 aasta vahemikku.

Vaata ka uuringut tutvustavat videot.

Tagasi üles