Riigikogu majanduskomisjoni kuuluvad poliitikud on kaotanud lootuse, et Ida-Virumaal sõitjaid vedavad taksojuhid mis iganes mõistliku armuaja jooksul eesti keele nõutaval tasemel selgeks saaksid ning otsustasid keelenõude ühistranspordiseadusest sootuks välja kirjutada - eelneva keeleoskuse nõude asemel jääb vaid järelkontroll kaebuste korral.
Probleem on täpsemalt möödunud aastal vastu võetud ühistranspordiseaduse muudatustes, mille kohaselt hakkab 1.aprillist kehtima taksojuhtide teenindajakaardi taotlemisel eesti keele B1 taseme nõue. Teada on nimelt, et Ida-Virumaal on vastava keeletasemega vaid kaks protsenti taksojuhtidest ning nõude rakendumisel tekib oht, et töö kaotab ligi 500 inimest.
Kujunenud ohule pakkusid esmalt leevendust reformierakondlane Deniss Boroditš ja sots Urve Palo, kelle ettepaneku kohaselt võinuks taksojuhina kuni 1. aprillini 2017 töötada ka üldse ilma teenindajakaardita. Sellele oli vastu aga valitsus, kes leidis 13. jaanuari istungil, et teenindajakaardita ikka juhte taksorooli lubada ei saa – seda vaatamata asjaolule, et Uberi ja Taxify «sõidujagajad» seda juba enam kui aasta rõõmuga teevad.
Küll aga leidis valitsus, et aastase armuaja võiks taksojuhtidele anda just keele õppimiseks. «Anname endale aru, et reaalsuses on Eestis küllalt palju taksojuhte, kelle keeleoskus antud tasemele ei vasta ning on selge, et nädala või kahega nad seda ei saavuta,» ütles peaminister Taavi Rõivas toona.
Majanduskomisjon kogunes teemat uuesti arutama ülemöödunud nädalal, kuid jõudis paraku tõdemuseni, et midagi pole teha - nõutava keeletaseme saavutamine ei pruugi olla tõenäoline ka ühe lisa-aastaga.
Mida sellises olukorras teha – aastaga keelt selgeks ei õpi, võib olla siis kahe või kolme aastaga? Ei, on veel lihtsam võimalus - keeletaseme nõue ühistranspordiseaduse tekstist üldse välja jätta. Liiatigi on Eestis nagunii keeleseadus olemas ning küll keeleinspektsioon ja omavalitused kontrollivad.
Nii otsustasidki poliitikud häältega kuus ühe vastu, et nõuet teenindajakaardi olemasolule ei lükata edasi ja selle asemel jäetakse kehtivast ühistranspordiseadusest välja taksojuhtidele keelenõuded ette näinud sätted.
Seega pole seadusemuudatuse jõustumisel taksojuhtidel teenindajakaardi saamisel keelenõuete vastavuse dokumente esitada ning riik piirdub vaid nende keeleoskuse järelkontrolliga. Majanduskomisjoni sõnum Ida-Virumaa taksojuhtidele kõlab seega: sõitke, aga ärge vahele jääge.
Kontroll vaid kaebuse korral
Vahelejäämiseks võimalus jääb taksojuhtidel üksnes keeleseaduse sätte alusel, mille kohaselt on kaupade ja teenuste tarbijail õigus eestikeelsele teabele. Keeleoskus peab teenuste puhul vastama seejuures algtasemele.
Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski sõnul teostatakse järelevalvet juhtide keeleoskuse üle aga vaid juhtudel, kui selle kohta on laekunud tarbijailt kaebus või kui kontrollimise ettepaneku on teinud kohalik omavalitsus.
«Viimase viie aasta jooksul näiteks Narvast ühtegi kaebust laekunud ei ole,» märkis Tomusk.
