Eestis pole spämmimise eest seni karistatud

Illustreeriv foto. Foto: Peeter Langovits

ETV saade «Pealtnägija» tõdes, et kuigi spämmimine on ebaseaduslik tegevus, mille eest võib saada trahvi, pole selle eest seni kedagi veel vastutusele võetud.

Tänavu juulist jõustunud seaduse kohaselt saab füüsilist isikut rämpsposti saatmise ehk spämmimise eest karistada kuni 18 000 krooni ning juriidilist isikut kuni 50 000 krooni suuruse trahviga, vahendas ERR Uudised «Pealtnägijat».

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse andmetel on käesoleva aasta seisuga 99 protsenti kõigist netis levivatest e-kirjadest rämpspost.

Jurist Ants Nõmper kinnitas, et Eestis pole seni keegi veel rämpspostitamise eest karistatud, kuna see on niivõrd hall ala. Nõmperi nõuanne on spämmi saamisel teha avaldus andmekaitseinspektsiooni.

IT spetsialist Tõnu Samuel on alustanud spämmijate vastu oma väikest sõda ning loonud mõned aastad tagasi internetihäbiposti ehk spämmiblogi, kust üle 20 inimese on hirmujudinatega leidnud oma nime, isikukoodi ning fotogi.

Samueli sõnul on neid, keda peaks häbiposti panema, märksa enam. «Tunduvalt rohkem on neid, kellest peaks kirjutama, aga lihtsalt ei jõua. Ma loodan, et kui osale nõela näidata, siis teised saavad aru, et üsna halb on niimoodi istuda, kui keegi nõelaga torgib,» nentis Samuel.

Internetiturundaja Priit Kallas märkis, et kui inimene on ise öelnud, et ta seda tahab, siis see ei ole spämm. «Kui ma aga saadan lihtsalt meili välja, et näe, siin on meie müügipakkumine, ilma et keegi oleks küsinud, siis on see spämm,» selgitas Kallas.

Kuigi spämm on e-postiga saadetud soovimatu sisuga reklaam, milleks kirjasaajalt pole nõusolekut küsitud, pole e-posti turundajate kinnitusel juriidilistelt isikutelt neile reklaami saatmiseks nõusolekut vaja, kuna nende andmed on kättesaadavad ja neid võib kasutada reklaami saatmiseks.

Kuna Eesti seaduste kohaselt võib firma aadressile saata põhimõtteliselt kõike, siis seda otsepostitajad ka teevad.

Samueli sõnul on see tüüpiline JOKK-lahendus.