/nginx/o/2016/02/12/5038489t1hd068.jpg)
Taksoettevõtted on valmis toetama kõiki reisijatevedu puudutavaid innovaatilisi lahendusi, kui need vaid lõpetaks praeguse ebaausa olukorra sõidujagajate vahendamise ja tavaliste taksode vahel - paraku on riik taksoettevõtted seni seadusemuudatuste aruteludest kõrvale jätnud.
Olukord reisijateveo turul on hetkel selline, et Eesti teedel vuravad inimesi vedada lisaks tavapärastele taksodele ka Uberi ja Taxify vahendatud sõidukid. Taksojuhtidele ja nende sõidukitele kehtivad väga ranged riigi määratud nõuded, sõidujagajatele määravad reeglid aga vahendusettevõtted ise ning riigi lubade olemasolu nende äriplaan ette ei näe.
Sel nädalal lõi pretsedendi Eesti politsei, kui ütles esimest korda selgelt välja, et sõitjate vedamine ilma ühistranspordiseaduses kirjeldatud loata on seaduserikkumine ning karistused on tulemas. Selle peale aktiveerusid reformierakondlastest riigikogu liikmed, kellelt on juba algaval nädalal oodata eelnõud, mis jõustumisel lubadeta sõidujagamise Eestis seadustama peaks.
«Jagamismajandust veab tugev tarbijate nõudlus ning seda pole võimalik ega ka mõistlik regulatiivselt maha suruda. Eestil on hoopis võimalik tõestada ennast jätkuvalt Euroopa innovatsiooniliidrina kui kaasajastame oma seadusandluse esimesel võimalusel,» lausus riigikogu majanduskomisjoni liige Kalle Palling.
Tundub aga, et seni on eenõu ettevalmistamisse kaasatud vaid sõidujagamise vahendajaid ning kõrvale on jäetud vanad hea taksoettevõtted.
«Oleme seda näinud ja oma kommentaarid edastanud,» ütles Postimehele ettevalmistamisel oleva eelnõu kohta Taxify tegevjuht Henrik Raave.
«Tulika Taksot ega ka reisjateveo ettevõtjaid koondavat Autoettevõtete Liitu pole eelnõu valmimisse kaasatud. Samuti pole olnud võimalust avaldada arvamust, rääkimata osalemisest ümarlaudades või muus formaadis kohtumistel, kus on arutusel olnud võimalikud muudatused tasulise reisjateveo regulatsioonis,» vastas täpselt samale küsimusele aga Eesti suuremate taksoettevõtete hulka kuuluva Tulika Takso juht Mati Saar.
Mati Saare sõnul on selline kõrvalejätmine kahetsusväärne, sest juhul, kui seaduseandja jõuab seisukohale ja ühiskond seda aktsepteerib, et reisjatevedu kuni 8-kohaliste sõidukitega ei olegi seotud suurte riskidega ning riigipoolset kontrolli on võimalik oluliselt vähendada, siis see on diskussiooni koht, milles taksosektor hea meelega osaleb.
«Kas kaotada tegevusluba ettevõtjale, sõidukikaardi nõue sõidukile, alates 1. aprillist jõustuv teenindajakaardi nõue sõidukiroolis olevale juhile, või lubada taksomeetrile lisaks mõõta vahemaid ning esitada kliendile arve ka nutiseadme abil - kõik need on valikud, mida taksosektor on valmis toetama,» märkis taksoettevõtte juht.
Kindlasti on tema sõnul aga ebaaus ettevõtjate suhtes ja riivab tugevasti ühiskonna õigustunnet, kui sama teenuse osutamisel on ühel turuosalisel riigipoolne kontroll ning kohustused, millega kaasnevad märkimisväärsed kulutused, teisel poolel on regulaatoriks aga erasektori esindaja ise ning tema ausõna.
«Taksoveo ja jagamisteenuse vahel on konkurentsisuhe, kuna mõlemad pakuvad analoogset tasulist reisjateveoteenust. Pole oluline, et üks pool pakub reisjatevedu taksodega ja teine teeb seda eraautodega, sest mõlema poole teenused on suunatud samale tarbijaskonnale,» ütles Saar.
Saare sõnul ootavad taksoettevõtted suure huvi, aga ka ärevusega, kuidas riik asub olukorda lahendama, sest probleemi külmutamine pikaks ajaks või kehtivast seadusandlusest lahtihaakimise katse tolereerimine pole kellegi huvides.