Tele2 Eesti kavatseb vaidlustada neljanda põlvkonna mobiilside (4G) sagedusloa konkursi tulemused, sest ei pea õigeks Elisa Soome tütarfirmade tehtud ebarealistlike pakkumiste võitjaks tunnistamist.
Tele2: 4G lubade konkursile esitati fiktiivsed pakkumised
«Leiame, et konkursi käigus on kvalifitseeritud kaks ilmselgelt fiktiivset ja ebarealistlikku pakkumist Elisa Soome tütarfirmade poolt, mille teostamatust on tunnistanud protokollis ka tehnilise järelevalve ameti hindamiskomisjon ise,» ütles Tele2 Eesti juhatuse esimees Toomas Tiivel.
«Operaatorite seisukohalt olid konkursi tingimused mõistlikud, kuid kahjuks leidus ettevõtteid, kes neid pahatahtlikult ära kasutasid ja seeläbi konkurentsi takistavad. Meil on põhjust arvata, et need kaks pakkumist võetakse pakkujate poolt tagasi.
Kui seda ei tehta, siis kavatseb Tele2 konkursi tulemused vaidlustada, sest meie hinnangul on konkursi tingimustega manipuleeritud, mis pikas perspektiivis seab ohtu riigi infotehnoloogilise arengu.»
Eile avalikustas tehnilise järelevalve amet mobiilside neljanda põlvkonna (4G) 2500- 2690 MHz sagedusala lubade andmiseks korraldatud avaliku konkursi võitjad.
Mobiilsidefirmade jaoks kõige perspektiivikamas FDD 2x20 MHz kategoorias tunnistati kaheksa pakkuja seas parimaks Elisa Soome emaettevõttega seotud firmad Saunalahti Group ja Dial Media ning AS EMT.
Tele2 teatel oli konkursi kõige olulisemaks kriteeriumiks osalejate poolt lubatav finantseeringute maht ehk järgmisel kuuel aastal rajatav 4G tugijaamade hulk.
Kui kolmandaks jäänud EMT lubas rajada kuue aastaga 1950 tugijaama ja neljandaks jäänud Tele2 Eesti 1100 tugijaama, siis esimesed kaks kohta hõivanud Saunalahti ja Dial Media on lubanud rajada vastavalt 6001 ja 6000 tugijaama.
Seejuures on investeeringute plaanis viiel esimesel aastal null ja kõigi jaamade rajamine on planeeritud 2016. aastaks ehk ühel aastal peaks soomlased kahe ettevõtte peale kokku rajama keskmiselt 46 tugijaama ühes tööpäevas, mis mobiilsideasjatundjate hinnangul pole realistlik, hindab Tele2.
Konkursil eelviimaseks jäänud Elisa Eesti lubab aga oma pakkumises rajada võitjatest kümme korda vähem jaamu ehk 615.
Ka tehnilise järelevalve amet teatas eile, et esimeses järgus välja kuulutatud võitjad ei pruugi loobumise või riigilõivu tasumata jätmise tõttu sageduslubade omanikuks saada.
Litsentsi väljastamiseks peab ettevõte viie päeva jooksul ära maksma 386 400 krooni suuruse riigilõivu, samuti jääb sel juhul riigile 5 miljoni krooni suurune konkursi osalemistasu. Litsentsist loobumise korral makstakse osalemistasu ettevõttele tagasi.