Uberi-eelnõu algatamine lükkuski edasi (19)

Aivar Pau
, tehnika.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uberi toetajad Pariisi tänavatel
Uberi toetajad Pariisi tänavatel Foto: GEOFFROY VAN DER HASSELT/AFP

Riigikogus jääb selleks nädalaks plaanitud kokkuleppevedusid seadustava nn Uberi-eelnõu algatamine ära ning uute plaanide kohaselt lükkub see samm järgmisse nädalasse.

Kui alguselt oli riigikogu majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu sõnul kavas ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu algatada sel nädalal, siis esmaspäeval otsustas koalitsioonierakondade eestseisus moodustada eelnõu algversiooni arutamiseks hoopis saadikute töörühma, kuhu kuuluvad Jaanus Marrandi, Ken-Marti Vaher ja Kalle Palling.

«Eelnõu antakse riigikogu menetlusse esimesel võimalusel järgmisel riigikogu töönädalal,» ütles Reformierakonna fraktsiooni esindaja Postimehele.

Märke probleemidest eelnõuga hakkas tekkima eile, mil riigikogu IRLi fraktsiooni liige Einar Vallbaum ütles, et sõidujagamisteenus on IRLi hinnangul olemuselt transporditeenus ja kõik transporditeenuse pakkujad peaksid olema seaduse ees võrdsed; seetõttu vajab ka Uber nende hinnangul selgeid reegleid nagu klassikaline taksoteenuski.

«Kui klassikalised taksoettevõtted peavad olema litsentseeritud, taksojuhtidel peavad olema nõutavad koolitused, load, tervisetõendid, keeleoskus ja taksomeetrid, siis sõidujagamise puhul peab teenuse osutaja vastama vaid sõidujagamist korraldava firma nõuetele,» ütles Vallbaum BNSile peale IRLi teisipäevast kohtumist sõiduettevõtjate liiduga.

«Leiame, et sõidujagamine oma olemuselt samuti transporditeenus, kus algatus teenuse osutamiseks tuleb teenuse pakkujalt, seepärast peaksid kõik transporditeenuse pakkujad olema seaduse ees võrdsed hoolimata sellest, kas taksot saab kutsuda telefoni või veebi teel,» kommenteeris ta IRLi seisukohta.

Eelnõu esialgne versioon on siiski juba sõitjateveo ringkondades liikvele läinud ning toonud kaasa vastuolulisi seisukohti.

Näiteks on tekkinud küsimusi, miks üritatakse kokkuleppevedu reguleerida väidetavalt Soraineni advokaadibüroos (ühtlasi Uberi nõustaja) valminud ühistranspordiseaduse eelnõuga, kui  kohe seaduse alguses öeldakse, et kokkuleppe vedu ei loeta ühistranspordiks.

Kalle Pallingu sõnul on see aga igati loogiline, kuna hetkel tulenevad piirangud kokkuleppevedude teostamisele justnimelt ühistranspordiseadusest. Samuti viitab tema sõnul autoveoseadus, et sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus.

Reval Takso juhi Alo Tintse hinnangul on arusaamatu ka olukord, kus sisuliselt samaliigilise teenuse pakkujad seatakse vägagi ebavõrdsesse konkurentsiolukorda.

«Eelnõu välistab taksotunnustega autoga kokkuleppeveo teenindamise. Miks? Kuigi autot saab tellida samuti läbi elektroonilise keskkonna ja samuti on võimalik kliendile sõidu lõppmaksumuse kuvamine,» sõnas Tintse.

Taksoettevõte juhi sõnul kulub taksojuhiks saada tahtval inimesel ligi 1000 eurot ja mitu nädalat aega dokumentide kordaajamiseks. Vajalikud on taksojuhi ametikoolitus, taksoveoloa ja sõidukikaardi taotlemine, autole taksomeetri paigaldamine ja taksoülevaatuse läbimine. Lisaks peab taksojuht kindlustama oma autot 2-5 korda kallimalt.

«Ka on oluline vahe siin, et taksojuht võib kaotada taksoveoloa 1-2 liiklusrikkumisega. Kokkuleppevedaja võib olla vahele jäänud joobes juhtimisega kasvõi 2 korda aastas. Ikka võib tööd teha,» jätkas Tintse. «Inimene, kes tahab alustada kokkuleppevedajana, ei pea ennast isegi FIEks registreerima. Laeb alla äpi ja võib asuda teenima ja teenindama.»

Taksoettevõtjate hinnangul saab kujundatav taksonduse tulevik olema ilmselt selline, kus plafooniga taksod seisavad meil ainult sadamas, lennujaamas ja võib-olla mõnes kesklinna peatuses. Tellitavad autod saavad olema tulevikus ilmselt kõik ilma taksotunnusteta kokkuleppevedajad.

Sisuliselt ei allu see teenus ettevõtjate hinnangul tulevikus enam ühelegi kontrollijale ja sellise teenuse praktiline kontroll oleks ka väga keeruline.

Ähvardavad riigi kohtusse kaevata

Kriitiline eelnõu suhtes oli ka Tulika Takso juht Mati Saar. «Kindlasti ei  lepi Tulika Takso ning ilmselgelt kogu Eesti taksondus diskrimineeriva  seisukohaga, et kui elektroonilist kanalit ehk innovatsiooni kasutab taksotunnustega auto, siis see polegi innovatsioon ainult seetõttu, et autol on taksotunnused, kuna  eelnõus on nende kasutamine kokkuleppeveol keelatud,» ütles Saar.

Huvitatud osapooled, keda see planeeritav seadusemuudatus puudutab, saavad Saare sõnul väga hästi  aru, et tegelikult on see otsese  konkurentsi suretamine, kuna võtab õiguse taksofirmadel olla innovaatiline ja täita paremini tarbija ootusi, mida kokkuleppevedu oma regulatsioonides hakkab võimaldama.

Tema sõnul asuvad väiksemad taksoettevõtted seadusemuudatuse jõustumise korral nähtavasti leiutama kõikvõimalikke plaane, kuidas olla üheaegselt nii kokkuleppevedaja kui takso.

«Plafooni asemel nuputavad nad näiteks muu tunnuse, mida ei saa nimetada taksoplafooniks. Ja kuna  tegevus toimub  võlaõigusseaduse alusel, siis pole keeldu kasutada mõttevahendina olemasolevat taksomeetrit, nimetades ta teise nimega,» arvas Saar.

Suuremad ja tuntumad taksofirmad hakkavad tema hinnangul aga riigiga kohut käima, sest nende arvates on rikutud olulisel määral konkurentsiseaduse põhimõtteid.

Riigikogu menetlusse jõudva  seadusemuudatuse eelnõu eesmärgiks on legaliseerida enam kui pool aastat meie teedel reaalsuseks olnud sellised sõidujagamise teenused nagu Uber, Taxify, Hopp ja Wisemile – uue teenuse nimeks saab kokkuleppevedu.

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu sõnul loetakse eelnõu kohaselt kokkuleppeveoks tasu eest sõitjatevedu kuni üheksa istekohaga sõiduautos. «Kokkuleppevedu ei ole ühistransport ega taksoteenus ja sellele on kehtestatud selged ning karmid nõuded, näiteks peab tellimine käima üksnes läbi elektroonilise süsteemi,» rõhutas Palling Postimehele.

Samuti ei rakendata kokkuleppevedudele ühtegi ühistranspordile ette nähtud õigust, näiteks sõitu bussiradadel. Elektrooniline kokkuleppevedude süsteem peab muuhulgas kuvama veo tellimisel kokkuleppeveo teostaja ja kokkuleppevedu teostava juhi nime ning sõiduki registreerimismärki.

Pallingu sõnul on nende andmete kuvamine veo tellimisel - kui sõitja elektroonilise süsteemi abil alles veo teostajat valib - olulised teadliku valiku tegemiseks. Lisaks peab süsteem kuvama veo tellimisel sõitjale kokkuleppeveo tasu arvutamise meetodi.

«Siinkohal peab veo tellimisel kuvama kõik tasud, mis veoga kaasnevad, et vältida ootamatuid lisatasusid. Samamoodi peab süsteem kuvama veo tellimisel sõitjale kokkuleppeveo koguhinna, kui tellimisel määratakse veo lõpp-punkt,» selgitas Palling.

Ta märkis vastuseks taksoettevõtete kriitikale, et sõidujagamisteenuse Eesti õigusesse integreerimise protsessi kaasatakse kindlasti kõik seotud osapooled, sealhulgas nii reisijateveo ettevõtjad, politsei kui ka näiteks maksuameti, kes teeb juba jagamismajanduse ettevõtetega aktiivselt koostööd.

«Tegemist on Eesti poliitikute poolt mõistliku plaaniga oma varasemate sõidujagamist toetavate väljaütlemiste taustal teema ka seaduseelnõuna arutlusse anda,» kommenteeris uudist Taxify kaasasutaja Martin Villig.

Kommentaarid (19)
Copy
Tagasi üles