Riigikeele nõue silme alt ära - piinlik kinnimätsimine ja populism?

Narva taksojuhtidel kaob vähimgi huvi eesti keele õppimise vastu, kui riigikogu paranduse vastu võtab.

FOTO: Aldo Luud

Eesti tunnustatud keeleteadlased ja ka autoettevõtjad on mures vene keele hiiliva pealetungi pärast Eesti ametlikku teeninduskeskkonda ning peavad poliitikute üha avameelsemalt selliseid arenguid toetavaid plaane populistlikuks, alavääristavaks ja koguni probleemi piinlikuks kinnimätsimiseks.

Tellijale

Milles seisneb pealetung? Riigikogu menetluses on praegu näiteks lausa kaks eelnõu, mille eesmärk on anda järele Ida-Virumaa taksoettevõtete nõudmistele ja eemaldada seadusest riigikeele algtasemel oskamise tõendi olemasolu teenindajakaardi saamise eeldusena. Eelmisel nädalal läbis riigikogus esimese lugemise koalitsioonipoliitikute oma ning taas on eelnõu riigikogu suures saalis 8. märtsil.

Küsimus on pretsedendi loomises. Sisuliselt on vene valijate pärast heitlevad poliitikud pannud kaalukausile majandusküsimused ja riigi üheks peamiseks alustalaks oleva riigikeele oskuse. Selgeks võitjaks on seni jäänud majandus: riigikeele oskuse puudumine ei tohi saada takistuseks, kui jutt käib tööpuudusega võitlemisest.

Tagasi üles