/nginx/o/2015/09/28/4537333t1h5d20.jpg)
Saksamaa autokontsern Volkswagen tunnistas ametlikus avalduses, et emissioonipettuse jäljed viivad 2005. aastasse ning ettevõtte endine tegevjuht Martin Winterkorn sai emissiooninäitajate võltsimisest teadlikuks juba 2014. aasta maikuus, kirjutab Autocar.
Volkswageni tunnistuse järgi viivad emissioonivõltsimisskandaali jäljed 2005. aastasse, mil otsustati USAs turule tuua uued diiselmootorid. Kuna USA emissiooniregulatsioonid olid Euroopa omadest palju rangemad (lämmastikoksiidide limiidiks oli 31 mg/km, mis oli kuus korda väiksem kui Euroopas toona kehtinud piirmäär), otsustas grupp isikuid jõuallikate arendusüksuses (kelle identiteet ei ole ettevõtte sõnul ikka veel välja selgitatud), et näitajate vajalikesse piiridesse saamiseks tuleks modifitseerida mootorijuhtimistarkvara. Sellest ettevõtte juhtkonda väidetavalt aga ei teavitatud.
VW väitel oli tarkvaramuudatusi üsna lihtne teha, see ei nõudnud ka erilisi lisaressursse, mistõttu ei olnud neid muudatusi teinud töötajatel vajadust asjasse segada oma ülemusi ja juhtkonda.
Esimest korda tulid tarkvaramanipulatsioonid päevavalgele 2014. aasta mais, mil California keskkonnaagentuur sai teada transpordinõukogu ICCT uuringust, mille järgi olid kahe Volkswageni mudeli lämmastikoksiidi näitajad reaalses kasutuses palju kõrgemad, kui varasemalt testides näidatud. Agentuur pöördus Volkswageni USA üksuse poole, kes peale mitut kuud kestnud sisejuurdlust pakkus välja lahenduse, millega kalibreerida ümber esimese ja teise generatsiooni EA189 tüüpi diiselmootorid.
Volkswageni toonast juhti Martin Winterkorni informeeriti sellest probleemist 2014. aasta 23. mail, teine teemat puudutav memo saadeti talle sama aasta 14. novembril, mille sisus väideti, et probleemi lahendamiseks peaks Põhja-Ameerikas kuluma umbes 20 miljonit eurot.
VW tunnistas oma avalikus avalduses, et Winterkorn ja juhtkond tervikuna ei pööranud probleemile toona piisavalt tähelepanu, pidades seda järjekordseks tooteprobleemiks, mida tuleb rutiinselt igapäevatöös ette.
2014. aasta teiseks pooleks oli California keskkonnaagentuur viinud läbi uued testid ning leidis, et Volkswageni poolt välja pakutud lahendused, mis oleks käiku läinud sama aasta detsembrist, ei lahenda probleemi.
2015. aasta 27. juulil toimus Volkswageni tipptöötajate kohtumine, millest võtsid osa ka Winterkorn ning Volkswageni brändi juht Herber Diess ning kus arutati võimalikke kahjusid ja lahendusi.
Volkswageni avalduse järgi ei ole selge, kas sellest koosolekust osavõtjad juba teadsid, et tarkvaramuudatused rikkusid USA keskkonnakaitseregulatsioone. Winterkorn olevat nõudnud tehnikaosakonnalt täielikku selgitust, mis saabus kuu hiljem. Selleks hetkeks oli Volkswageni juhtkond mõistnud, et tarkvara modifitseerimisega rikuti USA seaduseid.
Samas oli juhtkond ikka veel veendunud, et probleem puudutab vaid USA turgu ning varasematele sarnastele juhtumitele tuginedes loodeti pääseda kuni paarisaja miljoni dollarini küündiva trahviga.
22. septembriks oli aga selge, et tegu on ülemaailmse probleemiga ning sel päeval tehti ka vastav pressiavaldus. Samas hinnati toona probleemsete autode arv ainult 500 000le (praeguseks on see tõusnud vähemalt 8,5 miljonile).
Volkswagen kinnitas äsja tehtud avalduses, et tegi avalduse nii kiiresti kui võimalik, kaitstes sellega oma aktsionäride huve, lükates ümber väited informatsiooni kinnihoidmisest.
Äsja omalt poolt pressiavalduses emissioonipettuse ajakava kommenteerinud autotootja tunnistas, et sisejuurdlus ei ole veel kaugeltki läbi ning läbikammimisel on 102 terabaiti andmeid.
Ametlikku raportit on oodata aprilli teises pooles.